Artikkel
-
Eesti meedia – (veel) vaba, aga kas ka kvaliteetne?
Eesti ajakirjandus on korraga vaba ja surve all – paradoks, mis tõstatab küsimuse mitte ainult meedia sõltumatusest, vaid ka selle kvaliteedist. Kui lugeja ootab faktitäpsust, allikakaitset ja pluralismi, siis reaalsus…
-
AI kui oopium rahvale
I want to believe OK, nüüd on selline lugu, et kui te seda teksti näiteks viie aasta pärast loete ja ma täielikult eksisin, siis seda artiklit siin ei ole olemas.…
-
Valvekoera mõrv
Ajakirjandus on ülemaailmses kriisis. Kirjutav meedia ei täida enam oma ülesandeid avalikkuse informeerijana ja võimu korralekutsujana, vaid pakub lugejanumbreid taga ajades aina sensatsioonilisemat ja madalalaubalisemat sisu. Ühine avalik ruum on…
-
Lähisuhtevägivalla kajastamine eesti meedias
Lähisuhtevägivald (LSV) on Eestis sedavõrd levinud, et sellest kirjutades ja rääkides on korduvalt kasutatud sõna „epideemia“.[1] Vägivaldne inimene võib ohvri isoleerida, ent vägivald ise ei sünni isolatsioonis. See, kuidas reageerib…
-
Ajakirjandus hirmude ajal
Viis viimast on Eesti ühiskonna jaoks kergesti määratletavad aastad. See on hirmude aeg, mis algas koroonahirmuga, jätkus sõja- ja vaesusehirmuga ning lõppu pole näha. Kui vaadata selle aja ajalehti, olgu…
-
Rahvaste enesemääramine ja rahvusriiklus sõdadevahelises Eestis
Rahvaste enesemääramine on nüüdisaegse poliitilise mõtte ja rahvusvahelise õiguse keskseid põhimõtteid. Selle aluseks on ülev ja võimestav ideaal, mille sisuks on kollektiivi – rahva või rahvuse – vabadus soovimatust välisest…
-
Trikster Kaplinski
1. Trikster on jutustatud tegelane. Jutustus on tema element, ta sünnib jutustusest, elab jutustuses ja viimaks ka lahkub jutustuse läbi, võttes selle endaga kaasa. Aga jutustus paneb vastu. Jutustus tuleb…
-
Kaardid ja tsoonid
1. Kaart Lapsest saadik on mind kütkestanud igasugu maakaardid. Mitte tavapärased kaardid. No need siiski ka, mingil määral. Ikka oli tore vaadata lapsena nt Hiina kaarti, USA kaarti. Võibolla see…
-
Balti üleskutse ÜRO-le ja külma sõja aegne võitlus enesemääramise pärast
1944. aastal, pärast Saksa armee välja tõrjumist, taastas Nõukogude Liit Balti riikides „Nõukogude võimu“. Taassovetiseerimise väljavaade käivitas suurima baltlaste põgenemislaine, mille käigus pages Läände kuni 300 000 eestlast, lätlast ja…
-
Majanduslik enesemääramine Nõukogude Eestis
Rahvaste enesemääramise ajalugu on enamasti poliitilise vabaduse ajalugu. Alates 20. sajandi algusest, kui see mõiste esile kerkis, on seda seostatud gruppidega, kes nõudlevad otsustusõigust seoses konkreetse territooriumiga, olgu siis autonoomia…
