Artikkel
-
Mitmekihiline pirukas Tallinn
30 aastat sama rada Kui maailmas on linnade areng tavaliselt evolutsiooniline, siis Tallinnas nagu ka paljudes teistes riigisotsialismist väljunud maades, Balti riikide linnades eriti,[1] võib rääkida 1990ndate algul toimunud järsust…
-
Tallinna saunad
Mind on kaua vallanud petlik tunne, et Tallinnas on avalikke saunu ja kinosid ühepalju – pikki aastaid mõlemaid 14. Tõepoolest, 1920. aastate algul tegutses Tallinnas 14 sauna, nagu on kirjutanud…
-
Torn ja kloaak
Kui otsida kaotatut, muutub kõik märgiks. Eudora Welty, „The Wide Net“ Ühel pilvisel hommikul 1980ndate lõpul külastasin ma kirikut, mis asus mu Pariisi korterist üle tee. Olin uudishimulik. See kogudus,…
-
Taga-Kaukaasia stabiilne ebastabiilsus
Teine Karabahhi sõda algas 2020. aasta septembri lõpus, kui Aserbaidžaani väed alustasid suurt pealetungi Armeenia kontrolli all olevale Mägi-Karabahhi Vabariigile ehk Artsahhile. Pealetungiga rikuti 1994. aastal kehtestatud relvarahu, mis oli…
-
Vikerkaarehobused, rahumeelsed meeleavaldused ja sõjalised õppused
20. mail astus Taiwanis ametisse uus president, William Ching-te Lai Demokraatlik-Progressiivsest Parteist (DPP). Inaugu-ratsioonitseremoonia, kus figureerisid hiphop ja K-pop, põlisrahva muusika ja heavy metal, taekwondo-võitlejad ja ooperiakrobaadid – kogu see subkultuuride…
-
1814 — by Jacques Louis David — Image by © The Gallery Collection/CorbisKaitsedemokraatia militaarses infooaasis – Eesti lähitulevik?
Sõda Ukrainas ning sellest lähtuv eksistentsiaalne julgeolekuoht – ka meie püsimisele – pole kaugeltki ainult välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda kuuluv teema. Geopoliitikal on selged siirded sisepoliitikasse – see mõjutab juba…
-
Sõja irratsionaalsuse seletus
Nagu lehepealkirjadest iga päev näha võib, on sõjad kohutavad sündmused. Need näitavad inimest halvimast küljest, üksteist suurel arvul sandistamas ja tapmas; ja saavutamas oma eesmärke, kui üldse, määratu majandusliku ja…
-
Gaza ja tehisaru, ehk kuidas Iisrael tapatalgud täielikult automatiseeris
Kuidas on võimalik, et kulus rohkem kui pool aastat, enne kui Euroopa riigid olid üldse nõus arutama,[1] kas Gazas toimuva pärast tuleks Iisraelile kehtestada sanktsioonid? Miks keskenduvad Iisraeli sõjakuritegude kaasused…
-
Taskuvikerkaar 34: Mati Heidmets sotsioloogialaborist
Taskuvikerkaar vestleb Mati Heidmetsaga ühiskonnauuendamisest 1960ndatel. Sotsioloogialabor, üliõpilaspäevad, ajaleht “Edasi” reformimine, inimlikest panelkadest mõtlemine ja muud teemad. Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
-
Pariis – Tallinn 2000
Terve oma kahekümne esimese eluaasta olin ma ametis püüdega saada kellekski, kes ma ei olnud, olla keegi, kes ma ei olnud. Jõudnud aasta varem Pariisi, oli mul tunne, et olen…
-
Tartu 1988
1988. aastal õppisin ma Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu. Kolmekümnendate haritlased kutsusid Tartut Emajõe Ateenaks. 80ndatel oleks võinud linna kutsuda Emajõe Spartaks. Mind ja mu eakaaslasi ümbritses nõukogude tsivilisatsioon, mis oli…
-
Vikerkaare podcast 33: Gustav Kalm Gazast, protestidest ja antisemitismist
Taskuvikerkaarel on külas antropoloog Gustav Kalm, kellega räägime Palestiinat toetavatest tudengiprotestidest, antisemitismist Euroopas ja USAs ja ülikoolide rollist Lähis-Ida kriisis. Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
-
Tallinn 1978
Ma ei armasta arve. Numbreid küll, jah, kõigi nende kabalistlike, numeroloogiliste ja muude esoteeriliste tähendusväljadega. Numbrid ilmutavad end aeg-ajalt mõistatuslikul viisil, annavad märku millestki, mis võib olla kahe silma vahele…
-
Sulgvel ja sumbes
Kaks varast „kohtumist“ Kadriorus Vaevalt keegi veel elavate kirjas olijaist on seisnud vastamisi Peeter Suure hiidkujuga pärastisel Vabaduse väljakul, kadus ta ju sealt varsti pärast esimest priiust. See pind pidi…
-
Kolm kunstikildu
Aunslevi krutsifiks. Kristlik tulnukas Aunslevi küla paikneb Funeni saarel. Märtsis 2016 juhtus kohalik kodu-uurija sealkandis erilise entusiasmita katsetama jõuluks kingitud metalliotsijat. Ja sattus ühele Taani kultuuriloo tähtsaimatest mälestistest, 10. sajandi…
-
Intervjuu Daniel C. Dennettiga
Raske oli sobitada seda pilti, mis mul oli Daniel Dennettist kui vankumatust vaimufilosoofist, visast ja õpetatud väitlejast ning meie hubaste illusioonide vaidlustajast, tolle põlvpükstes mehega, kes tuli mind tervitama oma…
-
Kategoorilist aperitiivi otsimas
Kõik, mis on seotud Kaliningradiga, endise Königsbergiga, on kuidagi mitmetähenduslik. Londonis on kättesaadav vaid üks ingliskeelne Kaliningradi reisijuht, ja seegi on tõlgitud saksa keelest. Linnal, kus sündis, elas ja suri…
-
Kõikide asjade lõpp
Eriti just hardas pruugis on tavaline väljend lasta sureval inimesel öelda, et ta lahkub ajast igavikku. See väljend ei ütleks tegelikult midagi, kui mõista siin igaviku all lõpmatusse edasikulgevat aega;…
-
Elisarion naissance 19.2.1872 (Elisàr von Kupffer) à Sophienthal/Reval (auj. Tallinn, Estonie),décès 31.10.1942 à Minusio, de Muralto (1922). Fils d’Adolf, médecin, et d’Elisabeth Thomsen. Etudes de droit et d’orientalisme à Saint-Pétersbourg, d’histoire et de philosophie à Munich et Berlin, académie de peinture de Berlin. Comme écrivain, philosophe et peintre, E. vécut à Florence (1902-1915), Muralto (dès 1915) et Minusio (dès 1925) avec son compagnon Eduard von Mayer. Entre 1925 et 1929, il fit construire à Minusio le Sanctuarium Artis Elisarion, lieu de recueillement inspiré de la doctrine dualiste de la clarté (Klarismus), illustrant ses deux pôles: le monde terrestre chaotique (Wirrwelt) et le monde radieux des bienheureux (Klarwelt der Seligen). Plusieurs de ses réalisations sont intégrées dans ce temple, notamment son œuvre majeure, une fresque circulaire intitulée Die Klarwelt der Seligen. Après sa mort, le lieu devint un centre culturel communal. Ses œuvres sont exposées au Monte Verità et au Centro culturale Elisarion, inauguré en 1981 à Minusio.Élisàr von Kupfferi kirjanduslikust loomingust
Seoses Élisàr von Kupfferiga (kirjanikunimega Elisarion) meenub selline isiklik lugu. Raamatut „Baltisaksa kirjandusväli 1890–1918“ kirjutades otsisin meie raamatukogudes puudu olevaid teoseid välismaa raamatukogudest ja antikvariaatidest. Kord Bernis (Šveitsis) viibides astusin…
-
Soodoma varemeil
W. B. Yeats kirjeldas krahv Eric Stenbocki (1860–1895) oma kuulsa antoloogia „Oxford Book of Modern Verse“ eessõnas kui õpetlast, naudisklejat, joodikut, luuletajat, perverti ja kõige võluvamat inimest.[1] Stenbock oli küll…
