Artikkel
-
NSVL-i dekoloniseerimine: saateks
Nõukogude Liidu uurijad on nõutud. Pärast 24. veebruari 2022 pidid kõik seda piirkonda uurivad teadlased küsima endalt: mis juhtus? Kuidas sai minna nii, et ka kõige pessimistlikumad analüütikud ei näinud…
-
Toimetajalt: Dekoloniseerimisest ja monumentidest
Pärast 7. oktoobrit omandas sõna „dekoloniseerimine“ ühtäkki kurjakuulutava sisu. See hakkas tähendama eufemismi tapmistele ja piinamistele, mis taotlesid genotsiidi ja etnilist puhastust nende vastu, kes saanud külge koloniaalasuniku sildi. Maailmas…
-
Uus Lähis-Ida
Ilmunud Vikerkaares 2006, nr 9 25. juunil ründasid kolm Palestiina sõjalist organisatsiooni, sh valitsev Hamas, Iisraeli sõjaväebaasi, tappes kaks sõdurit ja võttes kolmanda pantvangi. 12. juulil ületasid Liibanoni Hezbollahi võitlejad…
-
Iisraeli valik
Ilmunud Vikerkaares 2003, nr 10–11 Lähis-Ida rahuprotsessil on lõpp peal. See ei surnud, vaid tapeti. Mahmud Abbasi kõigutas Palestiina omavalitsuse president ning alandas Iisraeli peaminister. Tema järglast ootab samasugune saatus.…
-
Kõigi reformide ema
Demokraatlikus riigis saavad mistahes elusfääri reformid seadusteks parlamendi otsusega ning ideaalis ka lähtuvad sellest. Reformide kvaliteedi ja efektiivsuse määrab parlamendi kompetentsus, ettenägelikkus ja vastutusvõime. Eestis on enamik reforme viimasel aastakümnel…
-
Vikerkaare podcast 26: Sven Mikseriga loomingust ja poliitikast
Taskuvikerkaares räägime noorkirjanik ja veteranpoliitik Sven Mikseriga kirjandusest, kujunemisromaanist ja selle tehnikast. Aga jutt läheb ka Europarlamendi peale ning arutame sotside koha üle vastanduses liberalism/konservatism. Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate…
-
Võõras, oma, kasvav Euroopa Liit
Mõned minu Soome kolleegid sõitsid 2004. aasta volbriks Tallinnasse, et saada osa ajaloolisest Eesti Euroopa Liiduga liitumise hetkest. Siin tabas neid hämmeldus ja pettumus. Mingit suurt rahvapidu ega juubeldamist ei…
-
Tööaja vähendamine kui strateegia tasaareneva ühiskonna loomisel
Kuigi tööaja vähendamine on saanud ulatuslikku tähelepanu teistes riikides, pole see Eesti poliitilistes diskussioonides veel fookuses olnud. Käesolevas artiklis avame tööaja vähendamise kui strateegia tagamaid ja selgitame võimalikku kasu, mida…
-
Kliimapoliitika majanduslik pale
Kliimapoliitikas nii meil kui mujal on kolm põhimõttelist valikut. Esimeseks võimaluseks on jätkata arengurajal, kus inimtegevuse mõju kliimale kasvab edasi ja toimetulek kliimamuutuste mõjudega jääb eelkõige inimeste ja ettevõtete endi…
-
Parteipoliitiline radikaalsus kui julgeolekuoht
Analoogselt taasiseseisvunud Eestiga kujunes Nõukogude perioodi järgse Ukraina üheks põhiliseks poliitilise konflikti teljeks rahvusküsimus. Selle raames kerkis omakorda esile parteidevaheline terav polariseerumine riigikeele ja haridussüsteemi küsimustes, milles mõlemad pooled sildistasid…
-
Visioonid energeetika kogukonnastumisest
Ühine energiatootmine või muu ühistuline energeetikaga seotud tegevus ei ole meie kandis uus, vaid pigem hästi unustatud vana. Euroopa elektrifitseerimine eelmise sajandi alguses toimus just ühistuliste organisatsioonide toel. Tolleaegsed energiaühistud…
-
Üleminek eestikeelsele haridusele: reformi varjatud tumedam pool
Möödunud aasta detsembris tegi riigikogu kehtivasse seadusandlusse rea muudatusettepanekuid, mille eesmärk on viia kogu Eesti haridussüsteem täielikult üle eesti õppekeelele. Kõik 50 opositsiooni esitatud parandusettepanekut lükati tagasi. Nii võeti kiiruga…
-
Hea hariduse otsingud
Ma olen käinud kahes „ujumiskoolis“. Esimeses oli õpetajaks insenerist isa Ülo, kes kahel suvel Võrtsjärves vaevu vööni ulatuvas vees mulle ujumise algteadmisi tutvustas: kuidas vees hingata, pinnal püsida ning käsi-jalgu…
-
Üldharidus peaks olema riiklik nii sisult kui korralduselt
Eesti üldharidus on korraldatud nii, et kohalike omavalitsuste ebavõrdne võimekus ja mõnel pool ka vastaline meelsus pärsib ühtlaselt hea hariduse saamise võimalusi. Lahenduseks oleks tuua kogu üldharidus riigi haldusse (nagu…
-
Avatuma kodakondsuspoliitika võimalused
Viimase rahvaloenduse järgi omab Eesti kodakondsust ainult 82,6% (1 128 387) Eesti elanikest. 1,7% (23 015) on mõne teise EL-i riigi kodanikud ja 11% (149 449) kolmandate riikide kodanikud. 4,7%-l Eesti…
-
Nõusolekuseadusest
Arutelu nõusolekuseaduse ehk selle üle, kuidas muuta seksuaalvägivalla õiguslik regulatsioon nõusolekupõhiseks, on Eestis sporaadiliselt käinud alates 2021. aastast.[1] Reformi sisu on lihtsalt öeldes järgmine: suguühe, mis toimub mõlema osapoole vabalt…
-
NATO vajab „Balti valli“
Vene-Ukraina sõjast on juba ilmunud palju analüüse, mh selle kohta, kuidas peaks NATO oma idapiiri sõjaliselt tugevdama, et vähendada sõja kandumise tõenäosust NATO territooriumile või mõne tulevase konflikti puhkemist NATO,…
-
Kaks passivisti
Nüüd tühistagem optimist, kel mugav juhtidee, et headus jätkab õitsemist, kui miskit me ei tee. Ja vaigistagem pessimist, kel lipukirjaks see, et kaugemale eesmärgist viib iga mindav tee. Inglise keelest…
-
Kliimamuutused ja omandiküsimuse tagasitulek
Majanduspoliitika hülgamine ja sotsiaaldemokraatia langus Sotsiaaldemokraatiat on kaua süüdistatud majandusteemade hülgamises identiteedipoliitika kasuks. 1990. aastatest saadik on praktiliselt kõigis Lääne demokraatiates toimunud valijaskonna ümberpaigutumine, millega on omakorda kaasnenud sotside ideoloogilise…
-
Parempopulismi ohjeldamise strateegiad
EKRE kaotas 2023. aasta valimistel kaks kohta parlamendis, saades 17 mandaati varasema 19 asemel. Valimiskaotus tundub suuremgi, kui võrrelda tema häältesaaki valimistel (16.1%) toetusega mõned kuud varem – oktoobris 2022…
