Artikkel
-
Vikerkaare podcast 16: Marek Tamm jutukast kuradist
Taskuvikerkaares vestlevad Märt Väljataga ja Marek Tamm. Räägitakse Marju Lepajõest, kellel möödus just kuuekümnes sünniaastapäev, ja sellest, miks kurat 13. sajandil äkitselt jutukaks muutus. Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate…
-
Historia Lausiaca
Esimene peatükk: Isidorosest Kui ma esimest korda külastasin Aleksandria linna – see oli suure valitseja Theodosiuse teisel konsuliaastal,[1] nüüd on ta oma usus Kristusesse jõudnud inglite juurde –, sain seal…
-
Tõe võlu ja valu
Marju Lepajõe on öelnud, kommenteerides mõiste „tõejärgne maailm“ kasutamist: „Kahjuks ei saa pidada tõde ületatuks. Mis see on, mis on, kuidas see on ja kuidas inimene sellest aru saab –…
-
Trooja sõda, Helena ja Aphrodite: kangelaspärimus ajaloo ja mütoloogiate vahel
Trooja sõja loo näol on tegemist algselt suuliselt edasi kantud pärimusega, mille juured ulatuvad tõenäoliselt vähemalt 12. sajandisse e.m.a. Umbes siis – hilise pronksiaja lõpul – võis aset leida konflikt…
-
Kuradi kodustamine 13. sajandi Euroopas
Kurat on kristliku kujutlusilma keskne tegelane. Kuigi tema sünniloo lätted on piiblis, on kurat suuresti varakristlike kirikuisade leidus.[1] Teispoolse olendina võis kurat ennast näidata väga mitmel moel, ta võis ilmuda…
-
Lahtilaskmine
Täieliku lahtilaskmiseni jõudmiseks ei piisa sellest, kui olla õnnetu. Vaja on lohutamatut õnnetust. Lohutust ei tohi olla. Mitte mingit kujuteldavat lohutust. Kirjeldamatu lohutus laskub siis. Andeks anda võlad. Leppida minevikuga,…
-
Ingel, põrguline, ohver, orb
19. sajandi Euroopas hakkavad tekkima lapsed. Alamõõdulisi inimesi oli muidugi eksisteerinud varemgi, nüüd aga hakatakse lapseiga käsitama mitte bioloogilise eluetapina, vaid kultuurilise konstruktina.[1] Hakatakse valmistama ekstra laste jaoks mõeldud esemeid…
-
Seksuaalkasvatusest üleminekuajal
Umbes-täpselt siis, kui Eesti oli saanud Nõukogude Liidu painest vabaks, kogesin mina oma keha painet üha tugevamalt. Hakkasid kasvama rinnad, algas menstruatsioon. Ühiskondlik ja isiklik murrang toimusid samaaegselt. Kasvavad rinnad…
-
Karistamisest eestiaegses koolis
„Ja siis ma näen asju, mis mind lausa kohutavad. Uuk jookseb klassi, käes kimp vitsu: „Kes siin karjus nii koledasti? … Ah sina see olidki! Tule siia ahju juurde!“ ……
-
Nime võim
Sada aastat tagasi, märtsis 1922 hakkas Tallinnas ilmuma noorte kirjanduslik kuukiri Vikerkaar.[1] Algatajaks oli 31-aastane Madis Küla (kirjanikunimega Nurmik), Haapsalu algkooliõpetaja, kes 1921. aasta sügisel oli valitud ka Eesti Kirjanduse…
-
Milline on mobiliseeritud Venemaa ideoloogia?
Venemaa astus sõja uude faasi, kui Vladimir Putin kuulutas 21. septembril välja „osalise“ mobilisatsiooni, täpselt seitse kuud pärast oma esimese kõnet, millega alustas „sõjalist erioperatsiooni“ esmalt Donbassis ja siis kogu…
-
Instance BV, renderdus Hitachi korporatsiooni plaanitavast väikereaktorist BWRX-300Vaatemänguline aatom
Jaanuaris 2022 kirjutas Delfi ärileht, et Eestis toetab uue põlvkonna tuumajaama kasutuselevõttu 68% küsitletutest. „Kõrged gaasi ja elektri hinnad … on pannud inimesi … aduma, et põhjamaal ainult heale ilmale…
-
Ernö Koch, Kompositsioon põlevkivitööstusest. 1938. Ofort. Kohtla-Järve PõlevkivimuuseumEesti teaduspildi pärand ja poliitikad
Selle Vikerkaare numbri kunstirubriigi fookuses on Kristina Normani ja Bita Razavi näitus „Orhideliirium: Iha külluse järele“, mis esindab Eestit 59. Veneetsia biennaalil (2022). Tõukudes Emilie Rosalie Saali (1871–1954) botaanilistest joonistest,…
-
Sirje Runge „natüürmordi peegliga“ tähendusväljadest
Sirje Runge (snd 1950) on Eesti kunstiajalukku kirjutatud eelkõige 1970. aastate kunstiuuendaja ja geomeetrilis-minimalistlikku abstraktsionismi viljeleva maalikunstnikuna. Tema koguloomingu kontekstis on 70ndate lõppu dateeritud litograafia „Natüürmort peegliga“ (ka „Autoportree Venusena“)…
-
Kassimeem ja kunstiajalugu: pastišeeritud emotsioonid fresko, secco- ja digitehnikas
Kas tulevik on kasside päralt? Kunstnik Pinar Yoldase projekt „Kitty AI: tehisintellekt valitsemas“ (2016) näitab Jaapani kawaii-stiilis nunnut animeeritud kassikest 12 minuti vältel uut maailmakorda tutvustamas. Aastal 2039 on võimul…
-
Leinav Linda kui eesti rahvuse kehastus: ajaloolisi ja stiililoolisi tähelepanekuid
Euroopa ja kaugemalegi riiklusele on omane naisekuju esitamine rahvuse ja maa kehastusena. Mõeldagu kasvõi inglise Britannia, prantsuse Marianne’i, saksa Germania, vene Rossija (ka Russia, Emake Venemaa), ameerika Lady Liberty või…
-
Kunst ja rahva maitse
Kunst on alati olnud inimestevaheliseks sidemeks. Inimkonna koidikust peale on kunst kandnud usundite ja moraali, hiljem ka poliitika sõnumeid ning aidanud kujundada inimestest ühiskondlikke olendeid. Kunsti abiga on loodud riiklikku…
-
Saada ka aafriklasteks! Mõtteid etnofilosoofia võimalustest
1990. aastate algul võttis Madis Kõiv esseedes ja intervjuudes mitut puhku jutuks vajaduse hakata Eestis arendama või looma filosoofilist kultuuri. See ei jäänud kõigest jutuks, vaid ta astus praktilisi organisaatorisamme:…
-
Ela, naera, maa tagasi: koloniaalkogud ja inuiti maalikunst
25. märtsil 2022 hakkasid Gröönimaa meedias ringlema sõnad „Live, Laugh, Land Back“.[1] Parodeerides Y-põlvkonna Ameerika koduperenaiste kodusisustusse kuuluvat loosungit „Ela, naera, armasta“, kuulutas see inuittide radikaalset rahvuslikku taassündi. Keegi oli…
-
Vana-Kreeka filosoofid ja naised
Mida arvata sellest, et Vana-Kreeka filosoofidel oli mitmeid meie jaoks problemaatilisi seisukohti, näiteks nende vaated naiste kohta? Sama küsimuse võib muidugi esitada ka Friedrich Nietzsche, Uku Masingu ja lugematu hulga…
