Taskuvikerkaar 45: Krista Kodres kunstiajaloolistest telesaadetest

Loomulikku stiili kohates oleme meeldivalt üllatunud, sest uskusime, et kohtume autoriga, aga leidsime inimese.
Tähendused saavad oma väärikuse sõnadelt, mitte ei anna seda neile.
Blaise Pascal, „Mõtted“
Nagu iga arutlejat, juhib ka siinkirjutaja sulge isiklik veendumus neist tingimustest, mis muudavad erialase käsitluse mõttekaks. Kui uurimisküsimus ei ole puhtalt teoreetiline, vaid puudutab elanud inimest…

Kunstiloo ja -teaduse oluline probleem on ajast aega olnud silmaga nähtavate ja käega katsutavate teoste „tõlkimine“ tekstiks, kunstikirjutuseks. Sellest saadik, kui Homeros „Iliases“ Achilleuse kilpi kirjeldas, on retoorikas kõneainet pakkunud ekfraas – kunstiteose (või ka muu objekti, isiku või paiga) representeerimine kirjasõnas. Samas ei ole ekfraas pelk kirjeldus. Ühelt poolt…

Mõisahoone pärandiloomes. Sõjad kui periodiseerimise algühik
Isegi valdkond nagu kunstiteadus jääb harva puutumata reaalpoliitikast – ja sõdadest. Nagu praegused konfliktid on värskelt meelde tuletanud, tavatsetakse sageli just kultuuriobjektide kaudu näidata mõne ala ajaloolist kuuluvust – neid tuuakse sõjaliste kokkupõrgetega kaasnevates diskussioonides ühe või teise teguviisi ideoloogiliseks õigustuseks. Aktuaalsed probleemiasetused lasevad meil…

Iga areneva kunstniku loomeloos esineb äratundmisi, et senine teelõik on lõpuni käidud, probleemid ammendatud ja samamoodi jätkata tähendaks rutineeruda, hakata juba tehtut masinlikult paljundama. Et tuleks leida mingi uus suund, uus teema, uus väljenduslaad. Leida endale uued kunstilised ülesanded.
Olev Subbi sotsialistliku realismi perioodi jäid maha puhvaikas mees Kolga rannast (1965)…