4-5/2025

Kunsti kontakttsoonid teiste meediumidega: Karl Morgensterni ekfraasid (L-H. Lumberg-Paramonova), Eesti majad arhitektuuriloolaste hinnanguis (Kristiina Jõekalda), Hanno Kompuse stiiliotsingud (Tiina Abel), Gori humanism (Ave Taavet), „Ühe suve akvarellid“ (Kädi Talvoja), usutunded ENSV maalis (Eero Epner), ETV kunstisaated 1980ndail (Krista Kodres), Leo Lapini arhitektuuriloolised skeemid (Epp Lankots), Toomas Vint 1990ndate poleemikais (Johannes Saar), Olev Subbi kolm maali (Linnar Priimägi), õed Meid (Kai Stahl). Intervjuu Quinn Slobodianiga USA välispoliitikast. Soome nüüdisluulet, Andrei Ivanovi, Mudlumi, Mari-Liis Müürsepa jutte, Louis MacNeice’i, Triinu Soometsa ja Piret Põldveri luuletusi jpm. Arvustused “Eesti novelli 2024“, Elo Viidingu, Katrin Ruusi, Kairi Looga raamatutest.

Sisukord

Luule
LOUIS MACNEICE Poussin Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
Soome bukett Soome keelest tõlkinud Elo Viiding
PETRA VALLILA *Emetofoobia tähendab…; *nüüd, kui on [m/s]inu kord…
MIKKO RÄTY *I Siga istub…; *II Võileib, ühes kõige hea ja paremaga…; *III Üha õitsevad…; *IV Võileib on saavutanud…; Täna öösel
KAIJA RANTAKARI *seda miskit…; vihm summutab kaja…; *kui ma lõhuksin…; *kahepoolsete uste järel…; *ma ei kuule kõnet…; *sõrmed põimuvad…; *põlved suudlevad…; *Lasen su sõrmedel…; *puud teineteist ei puuduta…
TOMMI PARKKO *Said loa…; *Mere hambad…; *Ja me räägime…; *Olen mõelnud…; *Sa ei anna…; *Kõndimine tähendab…
TRIIN SOOMETS *jalad on liiga pikad…; *Sõnavalaja…; *mateeria tuli…; *taimed, loomad ei kysi…; *ei tulnud omal jalal; Vaba tahe; Lõppmäng/Avamäng; *luuletus on…
PIRET PÕLDVER *aga olevik…; *see ei lase lahti…; *võib ju kiskuda…

Proosa
ANDREI IVANOV  Andreas: lumme müüritud Vene keelest tõlkinud Veronika Einberg
MUDLUM  Esimesed päevad
MARI-LIIS MÜÜRSEPP  Suhkrujalake

Intervjuu
Paremäärmusluse välispoliitika MAGA 2.0 ajastul. Aro Velmeti vestlus Quinn Slobodianiga Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Triinu Pakk

Artiklid
LIISA-HELENA LUMBERG-PARAMONOVA  Gooti tähtedesse tõlgitud maalid. Kunstikirjutus Karl Morgensterni ajakirjas Dörptische Beyträge (1813–1821)
KRISTINA JÕEKALDA  Tagantjärele targad arhitektuuriloolased. Stiil ja eelarvamus 1920.–1930. aastatel
TIINA ABEL  Hanno Kompuse tee kunstiteose tõlkijaks. Ühe kirjavahetuse jäljed
AVE TAAVET Gori groteskne humanism
KÄDI TALVOJA  Ühe suve akvarellid. Kunst filmis
EERO EPNER Lunastav samovar. Religioonist Nõukogude Eesti maalikunstis 110
KRISTA KODRES  Avameelselt ja avalikult. Moodsa kunsti ajalugu nõukogude aja lõpu teleühiskonnas
EPP LANKOTS  Arhitektuuriajalugu kui totaalne visuaal. Leonhard Lapini diagrammid ja fotojutustused
JOHANNES SAAR See ei ole Juske. Kunst kirjanduse kaleidoskoobis
LINNAR PRIIMÄGI Olev Subbi kolm maali

Kunstilugu
KAI STAHL Kolm õde eesti kunsti ajaloos

Vaatenurk
PILLE-RIIN LARM Elo Viidingu kange kraam Elo Viiding. Ellujäämisrežiim. Tallinn: EKSA, 2024. 72 lk. 14.50 €; Elo Viiding. Suurte hingede kannul. Pühendused. Tallinn: EKSA, 2024. 136 lk. 21.99 €.
JOHANNA ROOS  Sõjad paberil ja eneses Eesti novell 2024. Koost. Mart Velsker, Maria Esko, Margit Lõhmus, Joosep Vesselov. Tallinn: Eesti Jutt, 2024. 304 lk. 23.50 €.
URMAS VADI  Kadumise kunst Katrin Ruus. Prügimaja Dionysos. Tallinn: Puänt, 2024. 216 lk. 18.00 €.
EIK HERMANN  Hüütakse pardale: romaan kui tajumisümfoonia Kairi Look. Tantsi tolm põrandast. Tallinn: Kultuurileht, 2025. (Loomingu Raamatukogu; 2025/1–3). 164 lk. 12.00 €.

AVE TAAVET Joonistused

Avaldatud artiklid

Artikkel, Kunstilugu

Kai Stahl

Kolm õde eesti kunsti ajaloos

Sel kevadel ja suvel on Kumu kunstimuuseumis väljas lai ülevaade eesti kunsti ainulaadse sõsarkonna – kolme õe Kristine, Lydia ja Natalie Mei loomingust. Tegemist on kunstnikega, kes olid Eestis mitmeski esimesed või ühed vähestest – eelkõige naistena. Neist igaühel oli oma valdkond ja tihti ületati traditsioonipärasuse piire. Modernistlike kunstnikena soosisid…

4-5/2025

Artikkel

Tiina Abel

Hanno Kompuse tee kunstiteose tõlkijaks

Loomulikku stiili kohates oleme meeldivalt üllatunud, sest uskusime, et kohtume autoriga, aga leidsime inimese.
Tähendused saavad oma väärikuse sõnadelt, mitte ei anna seda neile.
Blaise Pascal, „Mõtted“
Nagu iga arutlejat, juhib ka siinkirjutaja sulge isiklik veendumus neist tingimustest, mis muudavad erialase käsitluse mõttekaks. Kui uurimisküsimus ei ole puhtalt teoreetiline, vaid puudutab elanud inimest…

4-5/2025

Artikkel

Liisa-Helena Lumberg-Paramonova

Gooti tähtedesse tõlgitud maalid

Kunstiloo ja -teaduse oluline probleem on ajast aega olnud silmaga nähtavate ja käega katsutavate teoste „tõlkimine“ tekstiks, kunstikirjutuseks. Sellest saadik, kui Homeros „Iliases“ Achilleuse kilpi kirjeldas, on retoorikas kõneainet pakkunud ekfraas – kunstiteose (või ka muu objekti, isiku või paiga) representeerimine kirjasõnas. Samas ei ole ekfraas pelk kirjeldus. Ühelt poolt…

4-5/2025

Artikkel

Kristina Jõekalda

Tagantjärele targad arhitektuuriloolased

Mõisahoone pärandiloomes. Sõjad kui periodiseerimise algühik
Isegi valdkond nagu kunstiteadus jääb harva puutumata reaalpoliitikast – ja sõdadest. Nagu praegused konfliktid on värskelt meelde tuletanud, tavatsetakse sageli just kultuuriobjektide kaudu näidata mõne ala ajaloolist kuuluvust – neid tuuakse sõjaliste kokkupõrgetega kaasnevates diskussioonides ühe või teise teguviisi ideoloogiliseks õigustuseks. Aktuaalsed probleemiasetused lasevad meil…

4-5/2025

Artikkel

Johannes Saar

See ei ole Juske

1997. aasta septembris avaldab Looming Toomas Vindi novelli „Erakordselt suur, kujuteldamatult suur lind“ ja Varrak tema romaani „Lõppematu maastik“.[1] Tallinna Kunstihoones avaneb oktoobri alguspäevil Vindi osalusel grupinäitus „Lõpetamata maastik“ (ka Uno Roosvalt, Peeter Ulas, Peeter Linnap). Vint teadustab, et novell, romaan ja näitus on üksteisest välja kasvanud, peegeldavad, laenavad fraase…

4-5/2025

Artikkel

Linnar Priimägi

Olev Subbi kolm maali

Iga areneva kunstniku loomeloos esineb äratundmisi, et senine teelõik on lõpuni käidud, probleemid ammendatud ja samamoodi jätkata tähendaks rutineeruda, hakata juba tehtut masinlikult paljundama. Et tuleks leida mingi uus suund, uus teema, uus väljenduslaad. Leida endale uued kunstilised ülesanded.
Olev Subbi sotsialistliku realismi perioodi jäid maha puhvaikas mees Kolga rannast (1965)…

4-5/2025

Artikkel

Epp Lankots

Arhitektuuriajalugu kui totaalne visuaal

1980. aastate alguses alustas Eestis ilmumist ajakiri Ehituskunst, millest pidi saama kauaoodatud platvorm arhitektuuriteoreetilise mõtte edendamiseks vastukaaluna ehitustööstuse suunas kaldu ja arhitektides tärganud filosofeerimistungi mitte rahuldanud ajakirjale Ehitus ja Arhitektuur. Esimese, 1981. aastaga dateeritud numbri, mis küll trükist ilmus alles 1983, põhiartikleid oli Leonhard Lapini „Arengujooni Eesti seitsmekümnendate aastate arhitektuuris“.[1]…

4-5/2025

Artikkel

Kädi Talvoja

Ühe suve akvarellid

Virve Aruoja „Ühe suve akvarellid“ (1966) ei ole just eesti filmiklassika tuntuim teos. Kinematograafilises mõttes pole tegu kuigi avangardse filmiga, aga ajaloolises perspektiivis mõjub see värskelt, isegi intrigeerivalt. Loos põkkuvad kaks maailma: rannakülla suvepraktikale saabunud kunstitudengi Luigi Toomapoja kaasaegsed tõekspidamised ja teda uhkes kaptenivillas majutava eaka eraku Matilde kodanlikust ajast…

4-5/2025

Artikkel

Krista Kodres

Avameelselt ja avalikult

Kogemuste ja teadmiste kaudu saab ümbritsev meile „nähtavaks“ ja nende põhjalt me anname sündmustele ja asjadele tähendusi. Sotsiaalses vastassuhtluses saadud kogemuslike teadmiste kõrval sünnib suur osa teadmistest vahendatult, kellegi või millegi muu kaudu. See „muu“ sai endale teatavasti möödunud sajandi keskpaiku antiigist laenatud nime – „meedium/meedia“. Olles esialgu areneva massikultuuri…

4-5/2025

Artikkel

Eero Epner

Lunastav samovar

Religiooni eri tahke 20. sajandi Eesti kunstiajaloos ei ole just palju vaadeldud – kuigi põhjust oleks rohkesti. Religioossetest sümbolitest, jutustustest ning moraliteest läbi põimunud 19. sajandi kunstile järgnenud modernismilt võinuks ju oodata otsustavat lahtimurdmist sellest kaanonist, ning teatud voolusängist end välja ka tõsteti. Kitsalt kristliku maailmapildi märgid taandusid kunsti tsentrumist…

4-5/2025

Luule

Triin Soomets

*jalad on liiga pikad… jt luuletusi

Soome bukett

4-5/2025

Proosa

Andrei Ivanov

Andreas

Sadas laia lund ning üldiselt olnuks ilus, kui poleks olnud neid mõtteid – ja neid vastasmaja trepikojas kogu aeg, nii päeval kui öösel ärevalt vilkuvaid tulesid. See oli Lasnamäel, ma üürisin seal korterit, sest oli odav, mul kipub raha käest kaduma, sulama, sagedasti üldse mitte asja pärast (näiteks miskipärast oli…

4-5/2025

Proosa

Mudlum

Esimesed päevad

Isa läks nende juurest ära nii ammu, et ta tegelikult ei mäletanud teda. Ainult piltide järgi. Need olid mustvalged fotod, terve sahtlitäis, servad kõik isemoodi pitsiliste sakkidega, ja nende sakkide teravust tunneb ta oma sõrmedes siiamaani. Nende peal oli öine kaarsild tuledes ja kuuvalgel jõevees peegelduvad puud, kuutriibu taustal seismas…

4-5/2025

Arvustus

Johanna Roos

Sõjad paberil ja eneses

Eesti novell 2024. Koost. Mart Velsker, Maria Esko, Margit Lõhmus, Joosep Vesselov. Tallinn: Eesti Jutt, 2024. 304 lk. 23.50 €.
Üks kriitik ja 16 kirjaniku tekstid – päris hirmuäratav, mõtlen. Ja vaatan oma raamatu leheservadele veetud ääremärkusi ja vaimusilma ette kerkinud säbrulist niidistikku võimalikest ühisjoontest ja ideedest. Kuskil kuklas kumab küll…

4-5/2025

Arvustus

Pille-Riin Larm

Elo Viidingu kange kraam

Elo Viiding. Ellujäämisrežiim. Tallinn: EKSA, 2024. 72 lk. 14.50 €; Elo Viiding. Suurte hingede kannul. Pühendused. Tallinn: EKSA, 2024. 136 lk. 21.99 €.
Öeldakse, et kui soovid kedagi tundma õppida, mine temaga reisile. Raamatutega on samamoodi. Olen nüüd sõidutanud Elo Viidingu uusi raamatuid arvukate rongidega mööda Eestit ja ka laevaga, kui…

4-5/2025

Arvustus

Eik Hermann

Hüütakse pardale: romaan kui tajumisümfoonia

Kairi Look. Tantsi tolm põrandast. Tallinn: Kultuurileht, 2025. (Loomingu Raamatukogu; 2025/1–3). 164 lk. 12.00 €.
Lõviosa ilukirjanduslikke tekste leiavad aset alguse ja lõpu vahel. Selle kõrval on aga tekste, mille kohta võiks provokatsiooni mõttes öelda, et nad toimuvad lõpu ja alguse vahel. Selline oli näiteks Anti Saare „Kosmoseodüsseia“.[1] Selline on ka…

4-5/2025

Arvustus

Urmas Vadi

Kadumise kunst

Katrin Ruus. Prügimaja Dionysos. Tallinn: Puänt, 2024. 216 lk. 18.00 €.
See on ehk täitsa nõme, et ma alustan arvustust enda tsiteerimisega, no ikka tõesti on, aga ma siiski teen seda. Arvustasin siinsamas Vikerkaares (2021, nr 9) samuti kirjastuse Puänt poolt välja antud novellikogumikku „Armastus pärast ja teisi lugusid“ ja seal…

4-5/2025

Luule

Louis Macneice

Poussin

4-5/2025

Luule

Piret Põldver

*aga olevik puhub harva… jt luuletusi

4-5/2025

Artikkel

Ave Taavet

Gori groteskne humanism

Temast jäi maha ligi 40 000 karikatuuri, ta teenis ajalehes Vaba Maa töötades „ministripalka“ ja tema populaarsus sõdadevahelises Eesti Vabariigis oli sedavõrd suur, et vahel võidi mistahes naljapilte gorikatuurideks, lühemalt gorideks kutsuda. Need on kolm kõige paremini teada ja sagedamini korratud fakti karikaturist Gori kohta. Ehkki kahtlemata uudishimu äratavad, on…

4-5/2025

Taskuvikerkaar

Taskuvikerkaar 45: Krista Kodres kunstiajaloolistest telesaadetest

Taskuvikerkaarel oli külas Krista Kodres, kellega räägime nõukogudeaegsetest kunstisaadetest televisioonis ja sellest, millist pedagoogilist sõnumit nad massidele edastasid.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.

4-5/2025

Proosa

Mari-Liis Müürsepp

Suhkrujalake

Mu pea on nii must, et varsti hakkavad seal ussid kasvama.
Pesta või mitte, pesta või mitte, pesta või… Iseenesest on meil positiivne esmamulje juba paigas, kivisse raiutud, seda enam ei hävita, pealegi läheme matkama, mitte kuhugi, kus saaks ninasid üksteise juustesse suruda, diivanile nussutama, voodisse. Teen hobusesaba, tõmban pärast nokatsiaugust…

Paremäärmuse välispoliitika MAGA 2.0 ajastul

Aro Velmet: Ühes oma New York Review of Booksi loos (15.02.2025) väidad sa, et Ameerika Ühendriikide praegune sõgedus ja pealtnäha pööraselt vasturääkiv sisepoliitika tuleb „kolme poliitilise lõime kokkusaamisest, mis pole veel kunagi olnud üheaegselt võimule nii ligidal. Need projektid pärinevad erinevaist, kuid omavahel seotud kohtadest, nimelt Wall Streeti ja Silicon…

4-5/2025

Taskuvikerkaar

Taskuvikerkaar 44: Quinn Slobodian MAGA välispoliitikast

Erandlikult on Taskuvikerkaar seekord inglise keeles. Vabandame keeleinspektsiooni ees. Külaline Quinn Slobodian aitab mõista Trumpi ajastu välispoliitikat: mis diili tehakse Ukrainaga, mis eesmärk on tariifidel ja mille nimel lammutatakse 80 aasta vanune rahvusvaheliste suhete süsteem.

4-5/2025