Artikkel
-
Inimlik ja masinlik suhtlus
Masinõppesüsteemide areng üldise tehisintellekti (AGI) poole on üks viimase aja põnevamaid arutelukohti. Lisaks sellele, et vaieldakse tehnoloogia, eetika ja juura praktiliste küsimuste üle, puudub üksmeel ka suuremates küsimustes, alates juba…
-
Kellele on tarvis isesõitvat autot?
Jälgides, kuidas meedia kajastab isesõitva auto arengut, tundub, nagu oleks unistus tõelisest iseliikurist kohe täitumas. Selle tulekust võidaksid justkui kõik: tootmises ristub autotööstuse väärikas traditsioon Ränioru digivõlurite energiaga, elekter ja…
-
Tehisintellekt: sama, mis internet aastal 1987
AI is like what the internet was in… 1987, but beyond. So imagine what people thought the internet would be in 1987 to what it actually is today.(Will.I.AM, räppar, produtsent…
-
Biorevolutsiooni kolmas tulemine rohepöörde ajastul
McKinsey Global Institute avaldas 2020. aasta suvel uuringu „Biorevolutsioon: innovatsioonid, mis muudavad meie majandust, ühiskonda ja elu“.[1] Oma analüüsis kaardistasid nad rohkem kui 400 teaduslikku läbimurret ja töös olevat innovatsiooni…
-
Eitus, lõplikkus ja inimese loomus
Ilmunud Vikerkaares 2016, nr 1–2 „Miski pole reaalsem kui eimiski“ (Samuel Beckett). Ernest Hemingway raamatus „Võitja ei saa midagi“ (1933) leidub novell „Puhas valgusrikas lokaal“, mille üle tasuks mõtiskleda ka…
-
Leedu migratsioonikriis ja pagulasteemalised diskursused
Leedus kuulutati juuli algul välja erakorraline seisukord, põhjuseks ootamatult suurenenud migratsioon. Sisuliselt on tegu Valgevene presidendi Aleksander Lukašenko karistusaktsiooniga Leedu vastu, kes on andnud oma riigis peavarju mitmele Valgevene opositsionäärile.…
-
Mälestusi Enn Tartost
Enn Tarto (25. september 1938 – 18. juuli 2021) oli Eesti poliitik ja vabadusvõitleja, üks aktiivsemaid Eesti Vabariigi taastamise eest võitlejaid. 1956. aastal kuulus ta salajasse organisatsiooni Eesti Noorte Malev.…
-
Esimese vaatuse lõpp
Õnnitleme Vikerkaare esimest peatoimetajat Rein Veidemanni pooleteistkümne juubeli puhul!
-
Mõtteid ja mälestusi TarSlämmi rindelt
Lärm ja vaikus Kord kuus kohtuvad Tartus Vilde ja Vine kohvikus literaadid, tudengid, kirjanikud, joodikud ja suitsetajad, löövad kokku klaase, tellivad kohvi ning istuvad maha, et veeta kaks kuni kolm…
-
Lai on värav, mis viib öölinna
Möödunud aasta detsembris ilmus kauaoodatud rollimäng „Cyberpunk 2077“ (edaspidi CP), mille valmistamisega Poola päritolu ettevõte CD Projekt nägi vaeva üle kaheksa aasta. Kuna sama seltskonna viimaseid, fantaasiakirjanik Andrzej Sapkowski Witcheri…
-
Väärtuskonfliktid: kuhu me oleme sattunud?
Mõne aasta eest täheldati, et Eesti poliitikat on lõhestamas sootuks uus tuumkonflikt. Tavapärast vasak-parem vastandust olevat tasapisi hakanud tõrjuma liberaalsuse-konservatiivsuse telg. 2016. aastal kogusid jõudu arutlused pagulaste ja kooseluseaduse üle.…
-
Lapsepõlv pahempidi maailmas
Viivi Luige raamatus „Seitsmes rahukevad“ kohtab lugeja sellist Eestit, mida ei leia filmidest või pildiraamatutest. Siin ei ole idüllilisi maastikke, rahvariides lauljaid ega Tartu Ülikooli sammaste all poseerivaid vormimütsides üliõpilasi.…
-
Vaikne ja luurav mittesõda küberruumis
Kui otsida Google’ist eestikeelseid vasteid otsingusõnale „kübersõda“, siis küllaltki mõistetavalt tõusis tulemuste arv hüppeliselt aastal 2007, mil Eesti ise elas üle kübersõja või õigemini küll midagi, mille kirjeldamiseks see kõlav…
-
Kosmos – lähituleviku sõjatander?
Miks me (jälle) kosmosesõjast räägime? Kosmosesõja teema kerkib aeg-ajalt esile, nii populaarsel ja meelelahutuslikul tasemel kui ka tõsisemalt. Ulmefilmides on tegemist sõjakate tulnukatega; populaarses meedias hirmutatakse vaenlase sõjalise võimekusega kosmoses.…
-
Sõda kui demokraatia ämmaemand
Üllad ideed demokraatiast ja seesugune kole ning hävituslik nähtus nagu sõda ei saa ometi kuidagi kokku kõlada. Pole ju mõeldav, et sõjad võiksid demokraatia arengule kuidagi kaasa aidata. Kui aga…
-
Vägivallatsejate ja vägistajate sõda
Sisuhoiatus. Järgnev artikkel räägib naistevastasest vägivallast, vägistamisest ja selle ohvritest. Selles sõjas, mida vägivallatsejad naiste vastu peavad, ei jää puutumata ei eakad, noored ega lapsed. Rasedad naised on samuti rindejoonel.…
-
Kuidas eestlane sõdib?
Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi eest on sõjalisel operatsioonil osalenud üle kolme tuhande inimese. Väikeriigina on Eestil vähe diplomaatilist ja majandussuhetest tulenevat mõju, mistõttu rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemine on nii Eesti kui…
-
Toimetajalt: Sõjad võõrsil ja kodurindel
2020. aastal suri sõdade tagajärjel maailmas veidi alla 50 000 inimese. See arv on aasta-aastalt jäänud väiksemaks. 2015. aastal hukkus sõdades 150 000 inimest. Vietnami sõja lõpuaastatel, 1970ndate alguses ja…
-
Eesti estraadi invasioon ja Nõukogude kultuuritööstus
Minu huvi nähtuse vastu, mida Ivo Linna ühes oma intervjuus on nimetanud „Eesti invasiooniks“, algas 2000. aastal, kui terveks aastaks Venemaale Jakuutiasse sõitsin. See oli natukene nagu tagasiminek minevikku, sest…
-
Nüüd elame nagu enne
Sektsioonkapi uksed on eest kistud. Nurgas seisab rullikeeratuna sinimustvalge. Aknalaua alla põrandale on visatud kellegi esihammaste proteesid. Ma tean, et kõik korterid selles majas on säärased. Segipekstud. Läbituhnitud. Tühjaks varastatud.…
