Vikerkaare märksõnadeks aastal 2021 olid patriarhaat, luule ja igapäevasus. Ehk on asi pandeemiaväsimuses, aga lugejad jõudsid möödunud aastal sagedamini ajatute ja üldinimlike lugudeni. Juba mitmendat aastat troonisid Vikerkaare loetuimate artiklite nimekirja tipus soostereotüüpidest, naistevastasest vägivallast ja ebavõrdsusest kõnelevad tekstid. Populaarseks osutus ka Hent Kalmo pikk artikkel Konstantin Pätsist ja temaga tehtud intervjuu, millega sai alguse Vikerkaare podcast, mida soovitame soojalt kõigile.
Marian Võsumets kirjutas ülipopulaarse artikli sellest, kuidas ühiskondlik surve omada kitsasse raami sobituvat keha toidab meeste üleolekut naissoost; Laura Mallene valgustas lähisuhtevägivalla epideemilist levikut ja sellega võitlemise keerukust Eestis; Katrin Tiidenberg kirjutas sellest, kuidas teistsuguseid seksuaalsuseid ja kehakuvandeid võimestavad internetiportaalid on aja jooksul tasalülitatud ja asendatud üheülbaliste Instagrami filterpiltidega. Sugu ja seksuaalsus on jätkuvalt poleemilised teemad ning inspireerivad autoreid nii teravalt kirjutama kui ka lugejaid hoogsalt laikima ja sheerima.
Hoopis teistsuguse lugemiskogemuse saab aga Eero Epneri esseest “Nüüd elame nagu enne”, mis võtab kokku ühe kirjavahetuse 1980ndate aastate algusest. „Täna on mul puhkepäev. Magasin pool päeva. Eile käisin rändamas. Ma ei oska midagi kirjutada“ – selliselt mööduvad elud. Igapäevasust ja erilisust leiab ka Tiit Hennoste mälestustest 70ndate Pärnust, kus tehti bändi ja käidi pidudel. “Kõige võimsam oli mu meelest lillepidu. Selleks sai hangitud (otse öeldes varastatud) öösel Vana-Pärnu poolelt aedadest tohutu hulk lilli. Lilled olid laval ja vannidega lava ees, lilledega olid kaetud mikrofonide jalad. Lilli loopisime rahva sekka.”
Loeti ka varalahkunud Vahur Afanasjevi luulet kogumikust “Katedraal Emajões”. Populaarsed olid Philip Larkini “Vers de société” ja Andrei Liimetsa pandeemiateemaline luuletusteseeria “Siim Kallas on sündinud…”
Ühiskonnakriitikast siiski päris mööda ei pääse. Vabariigi aastapäeval tuletasime Linda Kaljundi abiga meelde, kuidas eestlastest sai “põlisrahvas” ja valitsuse vahetumise aegu lammutas Ringa Raudla müüte Eesti eelarvepoliitikas, mille abil (taaskord) kärpeid ja kitsikust õigustati. Daniele Monticelli kirjutas metafooridest ja narratiividest katkulugudes. Oliver Laas hoiatas digitaliseerumise mõjude eest kultuurile: “Võib oodata sügavate erimeelsuste – ühiste episteemiliste standardite, faktide ja tõendite puudumisest tingitud ning seetõttu võib-olla ratsionaalselt lahendamatute erimeelsuste – sagenemist ühiskonnas, sest koos heli- ja videosalvestiste usaldusväärsusega kaob ka üks vahend erimeelsuste ratsionaalse lahendamise eelduseks oleva, ühistest faktidest koosneva arutluskonteksti kujundamiseks”.
Ühiskond, kunst, kirjandus – need teemad leidsid lugejad üles meie kodulehelt ja neid hoiame oma tähelepanu fookuses ka järgmistel aastatel. Kuna jõulud on kohe ukse ees, on paras aeg uuendada Vikerkaare tellimust ja tellida teine ka sõbrale kingituseks. Ajakirja võib lugeda nii paberil kui ka oma lemmik e-lugeril.
2021. aasta populaarseimad tekstid Vikerkaare kodulehel olid (suvalises järjekorras):
Linda Kaljundi, “Põlisrahvas ja pärisrahvas – mõisteajaloolisi eskiise”
Tiit Hennoste, “Pärnu 50 aastat tagasi. Kiri kodukandist”
Oliver Laas, “Arvuti loovus ja selle mõju kultuurile”
Marian Võsumets, “Dieedikultust toidab patriarhaat”
Vahur Afanasjev, “Katedraal Emajões”
Ringa Raudla, “Müüdid Eesti eelarvepoliitikas”
Andrei Q. Liimets, “Siim Kallas on sündinud…”
Katrin Tiidenberg, “Piirimaalt äärelinna: seks, digigentrifikatsioon ja sotsiaalmeedia”
Laura Mallene, “Vägivallatsejate ja vägistajate sõda”
Philip Larkin, “Vers de société”
Eero Epner, “Nüüd elame nagu enne”
Berit Renser, “Enesepaljastus kui abi saamise hind”
Daniele Monticelli, “Katkulugude lühilugu: metafoorid, narratiivid, poliitika”
Aro Velmet, Hent Kalmo, “Vikerkaare podcast 1: Hent Kalmo Pätsist ja isevalitsemisest“
