Vaatenurk 1986–2006
Adamson, Eva.
Rohkem visandite vihik (A. Kivi. Usaldades. Tln., 1986) // 1987, 3, 80.
Adamson, Jaanus. Surm ja fallos (M. Piir. Kuningad. Jaht. Tln., 1993) // 1994, 8, 85; Kas suhu võtta või mitte (J. Ehlvest. Elli lend. LR 1999, nr 9) // 1999, 7, 108; Ideaal ja iha (A. Pilv, K. Tüür. Sündmus. Koht. Tln., 2003) // 2003, 9, 117; Memento mori! (M. Torp-Kõivupuu. Surmakultuuri muutumine ajas. Tln., 2003) // 2004, 1–2, 153; Lugemismärkmeid (V. Vahing. Noor Unt. LR 2003, nr 1–3) // 2004, 10–11, 191; Future is now (J. Tomberg. Ekstrapolatiivne kirjutamine. Trt., 2004) // 2005, 4–5, 179; Vahing,…
Rohkem visandite vihik (A. Kivi. Usaldades. Tln., 1986) // 1987, 3, 80.
Adamson, Jaanus. Surm ja fallos (M. Piir. Kuningad. Jaht. Tln., 1993) // 1994, 8, 85; Kas suhu võtta või mitte (J. Ehlvest. Elli lend. LR 1999, nr 9) // 1999, 7, 108; Ideaal ja iha (A. Pilv, K. Tüür. Sündmus. Koht. Tln., 2003) // 2003, 9, 117; Memento mori! (M. Torp-Kõivupuu. Surmakultuuri muutumine ajas. Tln., 2003) // 2004, 1–2, 153; Lugemismärkmeid (V. Vahing. Noor Unt. LR 2003, nr 1–3) // 2004, 10–11, 191; Future is now (J. Tomberg. Ekstrapolatiivne kirjutamine. Trt., 2004) // 2005, 4–5, 179; Vahing,…
Proosa, draama 1986–2006
Aasmäe, Hardo.
Siis kui organid veel rääkisid (muinasjutt) // 1987, 7, 92.
Alcuin. Kiri 121 / Ladina k. tlk. K. Kolk/// 1998, 4–5, 17.
Adamson, Sven. Pöörased külapoisid // 2003, 6, 48.
Aelianus, Claudius. Loomadest : (Katkendeid) / Vanakreeka k. tlk. ja komment. J. Unt // 1996, 1–2, 53.
Aimla, Priit. Mööda suviseid matkaradu // 1986, 1, 83.
Akinari, Ueda. Kibitsu pada / Klassikalisest jaapani k. tlk. ja järels. R. Raud // 1994, 8, 31; Mu unede karpkala / Klassikalisest jaapani k. tlk. R. Raud // 1996, 3, 22.
Altov, Semjon. Eksperiment / Vene k. tlk. K. Kass // 1986, 2, 76.
Amen, Ulrik. Paarisarv // 1993,…
Siis kui organid veel rääkisid (muinasjutt) // 1987, 7, 92.
Alcuin. Kiri 121 / Ladina k. tlk. K. Kolk/// 1998, 4–5, 17.
Adamson, Sven. Pöörased külapoisid // 2003, 6, 48.
Aelianus, Claudius. Loomadest : (Katkendeid) / Vanakreeka k. tlk. ja komment. J. Unt // 1996, 1–2, 53.
Aimla, Priit. Mööda suviseid matkaradu // 1986, 1, 83.
Akinari, Ueda. Kibitsu pada / Klassikalisest jaapani k. tlk. ja järels. R. Raud // 1994, 8, 31; Mu unede karpkala / Klassikalisest jaapani k. tlk. R. Raud // 1996, 3, 22.
Altov, Semjon. Eksperiment / Vene k. tlk. K. Kass // 1986, 2, 76.
Amen, Ulrik. Paarisarv // 1993,…
Vale tõuseb, tõde vajub
Eesti kinod mängivad sel talvel dokumentaalfilmi Eesti presidendist 2006–2016 Toomas Hendrik Ilvesest, keda vanemad põlvkonnad tunnevad hästi, nooremad ei ehk enam. Mis olekski parem hetk täiendada presidendist räägitavat lugu episoodiga, millest film vaikib?
2. märtsil 2025 möödub 10 aastat päevast, kui presidendi kantseleis peeti esmaspäeva hilishommikune nõunike koosolek. Tavapärane koosolek lõppes aga tavatult. Kantselei direktor Siim Raie ja ametnik Mailis Neppo palusid minul koosoleku lõppedes koosolekuruumi paigale jääda. Selgus, et neil olid kaasas valmis kirjutatud ja välja trükitud “koondamispaberid”. “Koondamine” sooritati ametikoha — vabariigi presidendi nõunik — lõpetamise teel. Meediale teatati, et ametikoht muutus ühtäkki tarbetuks. Seda hoolimata sellest, et presidendi…
2. märtsil 2025 möödub 10 aastat päevast, kui presidendi kantseleis peeti esmaspäeva hilishommikune nõunike koosolek. Tavapärane koosolek lõppes aga tavatult. Kantselei direktor Siim Raie ja ametnik Mailis Neppo palusid minul koosoleku lõppedes koosolekuruumi paigale jääda. Selgus, et neil olid kaasas valmis kirjutatud ja välja trükitud “koondamispaberid”. “Koondamine” sooritati ametikoha — vabariigi presidendi nõunik — lõpetamise teel. Meediale teatati, et ametikoht muutus ühtäkki tarbetuks. Seda hoolimata sellest, et presidendi…
Podcastimaania seest- ja väljastvaates
2019. aasta novembris astusime sõpradega Los Angeleses ühte baari. Ma ei ole vist kunagi ühegi baari pärast nii erutunud. Põhjus polnud aga kohas, mille nimegi ma praeguseks ei mäleta, vaid selles, mis seal toimus. Nimelt üritus pealkirjaga „Moth Slam“. Selle nime taga on lühilugude vestmise õhtu, mille parematest paladest saab osa ühes minu lemmikpodcastis, Moth Radio Houris. Sain sel õhtul aru, et ju on podcastid uuristanud tee minu igapäeva üsna tõhusalt, kui ühe saatejupikese sünni pealtvaatajaks olemine ülevoolavat entusiasmi äratas.
Viimastel aastatel on minu jaoks võrdset kasvukõverat näidanud kõnnitud kilomeetrid ja kuulatud podcastid. Kõndimine ja kuulamine tunduvad hästi sobivat. Aeg-ajalt küsin…
Viimastel aastatel on minu jaoks võrdset kasvukõverat näidanud kõnnitud kilomeetrid ja kuulatud podcastid. Kõndimine ja kuulamine tunduvad hästi sobivat. Aeg-ajalt küsin…
AI kui oopium rahvale
I want to believe
OK, nüüd on selline lugu, et kui te seda teksti näiteks viie aasta pärast loete ja ma täielikult eksisin, siis seda artiklit siin ei ole olemas. Aga kui mul on õigus, on siin must valgel kirjas, et ma ju ometi ütlesin seda teile ning olen kogu aeg niimoodi arvanud. Ma palun teil uskuda kontseptsiooni, suutmata kindlustada, et see töötab. Aga mul on hunnik sõnu, mis üksteise otsa laotuna justkui tunduvad midagi tähendavat. Tuleb välja, et inimesed usuvad tekstimassiive.
Niisiis, hüpotees on järgnev: AI küll muudab maailma, aga suurema osa inimeste jaoks mitte oma tegelike funktsioonide tõttu, vaid pelgalt…
OK, nüüd on selline lugu, et kui te seda teksti näiteks viie aasta pärast loete ja ma täielikult eksisin, siis seda artiklit siin ei ole olemas. Aga kui mul on õigus, on siin must valgel kirjas, et ma ju ometi ütlesin seda teile ning olen kogu aeg niimoodi arvanud. Ma palun teil uskuda kontseptsiooni, suutmata kindlustada, et see töötab. Aga mul on hunnik sõnu, mis üksteise otsa laotuna justkui tunduvad midagi tähendavat. Tuleb välja, et inimesed usuvad tekstimassiive.
Niisiis, hüpotees on järgnev: AI küll muudab maailma, aga suurema osa inimeste jaoks mitte oma tegelike funktsioonide tõttu, vaid pelgalt…
Läbi kukkumine
Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.
1.
Kaja võtab mind vastu Pärnu psühhiaatriakliinikus Roosi tänava nurgal. Selles eestiaegses majas on kunagi ravitud tuberkuloosihaigeid, ilmselt teeb mereõhk kopsudele head. Aga täna, sel pimedal talveõhtul, istun endise kopsuhaigla fuajees mina ja ootan. Ma olen 15 ja passin seal seepärast, et olen juba kaks kuud keeldunud kooli minemast. Igal hommikul lähen hoopis õdedest sõbrannade koju, kellel on arvuti. Võtan vasakult uksepleki alt võtme, keeran ukse lahti ja veedan terve päeva, vahtides internetist komöödiasarju, lugedes kõmu-uudiseid ja vahepeal vaadates pornograafilisi pilte, mis laevad hästi aeglaselt rida rea haaval ja ma…
1.
Kaja võtab mind vastu Pärnu psühhiaatriakliinikus Roosi tänava nurgal. Selles eestiaegses majas on kunagi ravitud tuberkuloosihaigeid, ilmselt teeb mereõhk kopsudele head. Aga täna, sel pimedal talveõhtul, istun endise kopsuhaigla fuajees mina ja ootan. Ma olen 15 ja passin seal seepärast, et olen juba kaks kuud keeldunud kooli minemast. Igal hommikul lähen hoopis õdedest sõbrannade koju, kellel on arvuti. Võtan vasakult uksepleki alt võtme, keeran ukse lahti ja veedan terve päeva, vahtides internetist komöödiasarju, lugedes kõmu-uudiseid ja vahepeal vaadates pornograafilisi pilte, mis laevad hästi aeglaselt rida rea haaval ja ma…
Stoikute paeluv ja pöörane filosoofia
Stoitsism on viimasel ajal muutunud populaarseks. Antiikaja stoitsismist inspi-reeritud modernse stoitsismi liikumine on sellest kujundamas üht juhtivat elu-filosoofiat, mida on näiteks kirjeldatud kui „uut zeni“.[1] Antiikajal tähistas „stoitsism“ filosoofiakoolkonda, mille rajas Zenon umbes 300 aastat eKr Ateenas. Ta kohtus oma järgijatega linna südames asunud maalitud sammaskäigus – kreeka keeles stoa poikile –, mille järgi koolkond sai oma nime. Stoikute koolkond õitses kuni 3. sajandini pKr, olles Rooma ajastul mõjukaim filosoofiline koolkond. Kui varajaste stoikute teostest on säilinud vaid katkendid ja teiste autorite ülevaated, siis nn Rooma stoikutelt on meieni jõudnud tervikteosed. Neist tuntuimad on Seneca (u 1. saj eKr –…
Vikerkaare jälgedes
Mäletame head sõpra, säravat inimest ja alati abivalmis kolleegi artikliga 1997. aasta suvest:
“Jakob Mändmetsa kirjutis kõlbab ka tänapäeval lugeda. Põhitõed on ju samaks jäänud: „Sõnumid peavad olema õiged. Ajalehte ei tohi mingil viisil tarvitada selleks, et oma ligimesele kuidagi halba teha. (. . . .) Tõsine, erapooletu leht ei luba omale kunagi saata niisuguseid teateid, mis teatud liiki inimeste pääle heidaksid varju. Ta sääb omale kõrgemad ülesanded: tema silmis on inimesed ühesugused – kus pahed, neid ta paljastab, kus midagi tehtud, mis kasulik, seda ei salga ta kunagi maha‟.”
“Jakob Mändmetsa kirjutis kõlbab ka tänapäeval lugeda. Põhitõed on ju samaks jäänud: „Sõnumid peavad olema õiged. Ajalehte ei tohi mingil viisil tarvitada selleks, et oma ligimesele kuidagi halba teha. (. . . .) Tõsine, erapooletu leht ei luba omale kunagi saata niisuguseid teateid, mis teatud liiki inimeste pääle heidaksid varju. Ta sääb omale kõrgemad ülesanded: tema silmis on inimesed ühesugused – kus pahed, neid ta paljastab, kus midagi tehtud, mis kasulik, seda ei salga ta kunagi maha‟.”
Semiootika kui kriitika ja ekspertiis
Eestis on saanud tavapäraseks, et loosungite, monumentide ja muude sümbolitega seotud juhtumite puhul tellitakse semiootiline ekspertiis, mis aitaks politseil või kohtul otsuseid langetada. 2004. aastal analüüsiti Lihula mälestusmärki, millele telliti kümme aastat hiljem uus ekspertiis, sest Eesti Leegioni Sõprade Klubi soovis seda taastada. 2006 valmis palju kõneainet tekitanud ekspertiis „Kommarid ahju!“ T-särgile. Ükski neist eksperthinnangutest ei leidnud, et analüüsitud objektid oleksid kahtlusteta õhutanud vaenu (mis ei tähenda, et need olnuksid ohutud). Kuna avalikkuses seostati nii Lihula monumenti kui punasärki siiski natsikuritegudega, võtsid ekspertiisi teostanud semiootikud 2004–2006 ka meedias sõna, et oma positsiooni selgitada.
Lihula monumendi hindamiseks vajalikke parameetreid selgitas toonane TÜ…
Lihula monumendi hindamiseks vajalikke parameetreid selgitas toonane TÜ…
Terror, kollaboratsioon ja vastupanu
24. veebruaril 2022 tungisid Vene väed Ukrainasse ja okupeerisid järgmistel kuudel suured alad riigi põhja-, ida- ja kaguosas. Kuid Ukraina armee vastupanu sundis aprilli alguseks Venemaa sõjalise juhtkonna viima väed välja Tšernihivi, Sumõ ja Kiievi oblastist ning Harkivi oblasti osadest. Seejärel, pärast Ukraina vasturünnakut septembris, deokupeeriti Harkivi oblast peaaegu tervikuna. Novembris suruti Vene väed välja Hersonist, ainsast oblastist, mille pealinn oli venelastel õnnestunud pärast invasiooni vallutada. Okupeeritud Ukraina territooriumid kagus – osad Hersoni, Zaporižžja, Luhanski ja Donetski oblastist – on sellegipoolest jäänud Vene kontrolli alla. Pärast 23. ja 27. septembri vahelisi võltsreferendumeid annekteeris Moskva need neli Ukraina oblastit ja kuulutas…
Kamuflaaž
Olime elanud terve elu usus, et sõda ei tulegi ja heavy metal mängib igavesti! Me polnud millekski ette valmistunud, sõjaväest saime ära kes kuidas, mina astmaga, Silver hullupaberitega, Rom ülekaaluga. Temast sai äraspidisel moel kaalujälgija – kui paljudel on raske hoida saledat joont, siis Rom nägi vaeva, et ta sajast kilost alla ei langeks.
Meil polnud vähimatki aimu, kuidas käituda siis, kui peaks süttima maja, rebenema otsast kellegi käsi või jalg, või kui ühtäkki on su tänaval vaenlase sõdurid! Kas me lootsime, et täiesti ootamatult ilmnevad võimed ja oskused, millest meil endil polnud aimugi? Hüppame välja põleva maja aknast, imik süles,…
Meil polnud vähimatki aimu, kuidas käituda siis, kui peaks süttima maja, rebenema otsast kellegi käsi või jalg, või kui ühtäkki on su tänaval vaenlase sõdurid! Kas me lootsime, et täiesti ootamatult ilmnevad võimed ja oskused, millest meil endil polnud aimugi? Hüppame välja põleva maja aknast, imik süles,…
Tallinna saunad
Mind on kaua vallanud petlik tunne, et Tallinnas on avalikke saunu ja kinosid ühepalju – pikki aastaid mõlemaid 14. Tõepoolest, 1920. aastate algul tegutses Tallinnas 14 sauna, nagu on kirjutanud Robert Nerman (Postimees, 24.10.2008), kinode arvu ma ei tea. Vanade teatmike järgi oli 1964. aastal Tallinnas 14 kino, kui nende hulka lugeda ka klubilaadsed asutused, kus alaliselt filme näidati ja kuhu igaüks võis pileti osta. 14 sauna oli 1985. aasta telefoniraamatus – seega siiski paarkümmend aastat hiljem (sel ajal oli Kallavere, nüüdse nimega Maardu linn, Tallinna linnaosa ning sealne saun oli arvatud pealinna pesemisasutuste hulka). Tegelikult on see vahekord aegade…
Eestikeelne „Mein Kampf“
Salapärane pop-up kirjastus kurjakuulutava ladinakeelse maksiimi „Feci quod potui, faciant meliora potentes“ (ld „tegin, mis suutsin, tehku paremini need, kes suudavad“) ja märksa vähem ütleva nime „Andres“ nime all on saanud hakkama sellega, millega eesti natsionaalsotsialismi entusiastid ei saanud hakkama isegi üle kolme aasta kestnud Saksa okupatsiooni ajal – tõlkinud eesti keelde Adolf Hitleri poliitilise autobiograafia „Mein Kampf“. Kirjastus on avaldanud ühtede kaante vahel Hitleri raamatu mõlemad osad, eluloolise rõhuasetusega köite, alapealkirjaga „Arveteõiendamine“ (1924), ning programmilisema sisuga köite „Natsionaalsotsialistlik liikumine“ (1926).
Esmapilgul võiks Hitleri raamatu eesti keeles ilmumist seostada kahe sellele eelnenud olulise sündmusega. 31. detsembril 2015 vabanes „Mein Kampf“ autoriõiguste…
Esmapilgul võiks Hitleri raamatu eesti keeles ilmumist seostada kahe sellele eelnenud olulise sündmusega. 31. detsembril 2015 vabanes „Mein Kampf“ autoriõiguste…
Tehisintellekt ja Eesti teadmustaristu tulevik
Tehisintellekt (TI)[1] on jõudnud Eesti haridussüsteemi. Haridusjuhid suhtuvad TI kasutamisse valdavalt positiivselt, aga vähe on toimunud avalikke ja koolide-siseseid kriitilisi arutelusid. Pilk on pigem olevikus või lähitulevikus, kaugemale ei vaadata. Ebakriitilisele suhtumisele TI kasutamisse osutavad näiteks üldhariduskoolide programm TI-Hüpe 2025 ja mitme ülikooli regulatsioonid TI kasutamise kohta õppeprotsessis. TI levikut kõrghariduses peetakse paratamatuks ja leitakse, et sellega tuleb kohaneda ning kasutada TI-d „targalt“ ja „õpipartnerina“. Seda ei võeta kui alles loomisjärgus taristut, mida saab kujundada ja kritiseerida. Need arengud tekitavad põhimõttelisi küsimusi õppeprotsessi enese eesmärgi ja TI-ga seotud laiemate probleemide kohta. Sotsiaalteadlased ja teaduse-tehnoloogia uurijad on neid probleeme uurinud aastakümneid.
Alustuseks…
Alustuseks…
Mu eluarmastus suri juba mõned aastad tagasi ja ma ei pannud seda isegi tähele
Alates ajast, mil olin väike tüdruk, teadsin alati, et tahan passida internetis. Kui mu klassiõde endale iPod Touchi sai ja seda üheks õhtuks lahkelt mulle laenas, tundsin, et olen jõudnud nirvaanasse. Olemas on masin, mis mahub peopessa, kuid on samas ühendatud internetiga. Ning internetis on teadupoolest olemas kogu universum. Sel hetkel said maailm ja internet minu jaoks üheks. Lõpuks ometi sain aru, mida päriselt tähendab see, kui Švejki raamatus kirjutati, et maakera sees on veel üks maakera, hulka suurem kui väline.
Lunastaja saabumine
Võtsin sõbranna iPod Touchi endaga tol õhtul kõikjale kaasa ehk istusin temaga oma lapsepõlvekodu diivanil, vetsupotil ja teki all…
Lunastaja saabumine
Võtsin sõbranna iPod Touchi endaga tol õhtul kõikjale kaasa ehk istusin temaga oma lapsepõlvekodu diivanil, vetsupotil ja teki all…
Pildil püsimise paratamatus
Viivi Luik. Pühaduse purunemine. Tartu: Ilmamaa, 2024. (Eesti mõttelugu; 179). 320 lk. 19.99 €.
Viivi Luige mitteilukirjanduslik looming on kasvanud õige mahukaks. Luige esimene publitsistikaraamat „Seitse naist“ ilmus 1989, 1998 järgnes „Inimese kapike“, 2006 „Kõne koolimaja haual“, 2010 Hedi Rosmaga kahasse sündinud „Ma olen raamat“. 2017 trükitud „Pildi ilu rikkumise paratamatus“ oli juba õige kogukas, 2020 tuli välja „Selle kevade tervitus“, 2023 „Kuldne kroon“ ja nüüd siis „Pühaduse purunemine“.
Siiski pole Luik esseisti ja publitsistina nii viljakas, kui võiks väljaannete arvu ja mahu järgi hinnata. „Pühaduse purunemise“ varem kaante vahel ilmumata osa on õige väike. Osa tekste ilmub raamatus lausa kolmandat korda…
Viivi Luige mitteilukirjanduslik looming on kasvanud õige mahukaks. Luige esimene publitsistikaraamat „Seitse naist“ ilmus 1989, 1998 järgnes „Inimese kapike“, 2006 „Kõne koolimaja haual“, 2010 Hedi Rosmaga kahasse sündinud „Ma olen raamat“. 2017 trükitud „Pildi ilu rikkumise paratamatus“ oli juba õige kogukas, 2020 tuli välja „Selle kevade tervitus“, 2023 „Kuldne kroon“ ja nüüd siis „Pühaduse purunemine“.
Siiski pole Luik esseisti ja publitsistina nii viljakas, kui võiks väljaannete arvu ja mahu järgi hinnata. „Pühaduse purunemise“ varem kaante vahel ilmumata osa on õige väike. Osa tekste ilmub raamatus lausa kolmandat korda…
Sitt
Läksin kord Solarise keskusesse. Kui muidu astud sisse, nagu kaubanduskeskusse ikka astutakse, õigustatult sissekodeeritud ootusega, et vastu võtab mahe kaubanduskeskuselõhn, torkas seekord ninna hoopis korralik sitahais. Ajasin oma asjad ära, ostsin toidu ja sõin seda hea isuga, nagu poleks midagi juhtunud.
Hiljem lugesin uudistest, et üks meesterahvas oli ennast tookord Solarises asunud „Ringvaate“ stuudio ees otsesaate ajal sitaga üle kallanud. Seda protestiks eestlaste üleüldise kultuurilise mandumise vastu. Omaenese sitaga, mida kogus mitu nädalat.
Huvitav on mõelda ka selle kogumisprotsessi peale. Mees iga päev vaatab sinna anumasse, kas on juba piisavalt jne. Ka selle peale, kuidas sitast läbi imbunud mees politseiautosse viidi jne.…
Hiljem lugesin uudistest, et üks meesterahvas oli ennast tookord Solarises asunud „Ringvaate“ stuudio ees otsesaate ajal sitaga üle kallanud. Seda protestiks eestlaste üleüldise kultuurilise mandumise vastu. Omaenese sitaga, mida kogus mitu nädalat.
Huvitav on mõelda ka selle kogumisprotsessi peale. Mees iga päev vaatab sinna anumasse, kas on juba piisavalt jne. Ka selle peale, kuidas sitast läbi imbunud mees politseiautosse viidi jne.…
Ajakirjandus hirmude ajal
Viis viimast on Eesti ühiskonna jaoks kergesti määratletavad aastad. See on hirmude aeg, mis algas koroonahirmuga, jätkus sõja- ja vaesusehirmuga ning lõppu pole näha. Kui vaadata selle aja ajalehti, olgu veebis või paberil, siis suurem osa sellest, mille abil sai määratleda eelnenud kümmeaastakut, on alles. Ja kahjuks enamasti hullemana. Kordan iseennast. Reklaamiraha kadumine, digimeedia ja klikkide valitsus, konfliktikesksus ja polariseerumine, vihakõne ja trollimine, fake news ja valetavad pealkirjad, reklaami ja ajakirjandusliku sisu piiri hajumine. Kokku ühendab neid endiselt üks märksõna: klassikalise kvaliteetajakirjanduse kriis. Tõsi, usaldus ajakirjanduse vastu on suurem kui varem, aga see on kriisiaja usaldus, mida ei saa hästi…
Liberalismi vastu
Valdav osa nooremaid Eesti kultuuriinimesi ning kosmopoliitilisemaid valgekraesid ohkas pärast viimaseid Riigikogu valimisi kergendatult. Liberaalsete jõudude koalitsioon päästis meid taaskordsest ekreikest. Tõsi, on rahustav, et Ukraina sõja ajal pole puldis võõrkeeli napilt oskavad saamatud onklid, kel kombeks naisi ja vähemusi solvata. Kuid kas me peaksime tõepoolest soovima, et meid valitseksid „liberaalsed jõud“?
Praegune Reformierakonnast, Eesti 200-st ja sotsiaaldemokraatidest koosnev koalitsioon on mitut moodi paradoksaalne. Kaks klassikaliselt parempoolset liberaalset erakonda on ühte heitnud sotsiaaldemokraatidega. Inimesed, kes seisavad poliitikas vähemkaitstute positsiooni tugevdamise eest, juubeldavad õigusega abieluvõrdsuse saavutamise üle. See ongi juubeldamist väärt. Enamasti on needsamad inimesed aga langenud uue valitsuse suhtekorralduslikku lõksu, jäädes…
Praegune Reformierakonnast, Eesti 200-st ja sotsiaaldemokraatidest koosnev koalitsioon on mitut moodi paradoksaalne. Kaks klassikaliselt parempoolset liberaalset erakonda on ühte heitnud sotsiaaldemokraatidega. Inimesed, kes seisavad poliitikas vähemkaitstute positsiooni tugevdamise eest, juubeldavad õigusega abieluvõrdsuse saavutamise üle. See ongi juubeldamist väärt. Enamasti on needsamad inimesed aga langenud uue valitsuse suhtekorralduslikku lõksu, jäädes…
Ela!
Imekaunil kevadhommikul päev enne ülestõusmispüha heitis direktor minut enne täistundi pilgu käekellale ja kinnitas veel kord kõikidele õpetajatele, kes seisid koos temaga Emajõe kaldal: ta tuleb, tema legendaarses punktuaalsuses pole põhjust kahelda. Seejärel vaatas koolijuht enda selja taha, kuhu oli kogunenud mitusada elevil gümnasisti, ja hüüdis valju baritoniga: üks minut. Ning oh imet, niipea kui kumises Jaani kiriku esimene kellalöök, lõi jõe pruun pind kihama, nagu hakkaks siin, sadade silmapaaride tähelepanu keskpunktis, kohe purskama vulkaan või midagi veelgi võimsamat. Kui vee keemismöll oli jõudnud haripunkti, kerkis keerise epitsentrist ei rohkem ega vähem kui kuldselt läikiv allveelaeva torn. Selle järel laev…
Märkmeid kommast. Seltskondliku analüüsi katse
“Komb” tähendab teatavat seltskondlikku kokkukuuluvust, teatavat koostegutsemise ja -mõtlemise tunnetust, teatud ühismeelt, mis võib välja kujuneda kitsamast sõpruskonnast, kooliklassi või kursuse vaimust, vangilaagrist või sõjaväest, malevast või mujalt, ning mis liidab endasse kaasatulijaid, -mõtlejaid, -tegutsejaid. . . .
Valvekoera mõrv
Ajakirjandus on ülemaailmses kriisis. Kirjutav meedia ei täida enam oma ülesandeid avalikkuse informeerijana ja võimu korralekutsujana, vaid pakub lugejanumbreid taga ajades aina sensatsioonilisemat ja madalalaubalisemat sisu. Ühine avalik ruum on paljudes riikides fragmenteerunud, igale arvamusele ja poliitilisele ideoloogiale vastab oma filtrimull, millest lugeja eelarvamusi vääravad tekstid läbi ei pääse. Arutelude temperatuur on aina tulisem, lugejate veenmise asemel avaldab massimeedia aina rohkem polariseerivaid tiraade, kus autoriga mittenõustuvaid tegelasi tembeldatakse reeturiteks või riigivaenlasteks. Ning kõikjal valitseb kõhe aimus, et tegelikult otsustatakse tulevik hoopis kusagil mujal, platvormidel, millega tõsised ajakirjanikud suhestuda ei taha ja millest teoreetikud on alles hiljaaegu mõtlema hakanud.[1]
Nii võiks kirjeldada…
Nii võiks kirjeldada…
Suhkrujalake
Mu pea on nii must, et varsti hakkavad seal ussid kasvama.
Pesta või mitte, pesta või mitte, pesta või. . . . Iseenesest on meil positiivne esmamulje juba paigas, kivisse raiutud, seda enam ei hävita, pealegi läheme matkama, mitte kuhugi, kus saaks ninasid üksteise juustesse suruda, diivanile nussutama, voodisse. Teen hobusesaba, tõmban pärast nokatsiaugust läbi ja korras. Enam ei viitsi nii palju vaeva näha nende deitidega, nagunii asi kuigi kaugele ei lähe. Pikk ajalugu on korduvalt näidanud, et kui ma ise kellelegi meeldin, taipan varem või hiljem, et tema ei meeldi tegelikult mulle, kui aga see ainuke liblikas minu kõhus tiiba juba lootusrikkalt sirgu…
Pesta või mitte, pesta või mitte, pesta või. . . . Iseenesest on meil positiivne esmamulje juba paigas, kivisse raiutud, seda enam ei hävita, pealegi läheme matkama, mitte kuhugi, kus saaks ninasid üksteise juustesse suruda, diivanile nussutama, voodisse. Teen hobusesaba, tõmban pärast nokatsiaugust läbi ja korras. Enam ei viitsi nii palju vaeva näha nende deitidega, nagunii asi kuigi kaugele ei lähe. Pikk ajalugu on korduvalt näidanud, et kui ma ise kellelegi meeldin, taipan varem või hiljem, et tema ei meeldi tegelikult mulle, kui aga see ainuke liblikas minu kõhus tiiba juba lootusrikkalt sirgu…
Ilmalõpu ootamise luksus
Külma sõja lõpu eelne maailm oli aeg, mil 1960.–1970. aastate kriitika Lääne ühiskonna suhtes, kehtivate normide, traditsioonide ja konformismi hülgamine asendus materialismi ja rikastumiskeskse individualismi ja tarbijalikkusega. See oli neoliberalismi tippaeg, mida soosis ka Nõukogude süsteemi allakäik ja horisondil terendav kapitalismi võit, ehkki mõneks ajaks tõid uutmine ja perestroika nõukasümboolika ka Läänes moodi. Ent samal ajal hakkasid üha ilmsemaks muutuma märgid moodsa eluviisi mõjust maailmale, happevihmadest ja osooniaugust metsade ja liikide hävimiseni. Ses mõnevõrra skisofreenilises kontekstis sõnastas etnobotaanik ja filmitegija Terence McKenna tõdemuse: „Apokalüpsis pole miski, mis oleks tulemas. Apokalüpsis on suurel osal planeedist juba kohal – ja ainult seetõttu,…
