Alateadlikud hirmud, kollektiivsed neuroosid

Keiu Maasik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia (BA) ja kaasaegse kunsti (MA) erialadel ning osaleb näitustel alates 2012. aastast. Sel aastal on Maasik üks Köler Prize’i nominentidest, 2019. aastal pälvis EKA Noore Kunstniku Preemia ning 2018. aastal Wiiralti stipendiumi.
Kui oma teekonna algul liikus Keiu Maasik mälu dokumenteerimise, uurimise ja lõpuks…

On erutav olla kaasa kistud, kellegi või millegi poolt otsesõnu liigutatud. See liigutaja võib olla päris väike või hoopis nähtamatu. Pole ka vahet, kas parasjagu lükkab või tõmbab, haarab ligi või tõukab eemale. Peaasi, et liigutab! Kui teeb seda väga hästi, siis öeldakse, et veab või kergitab või kannab. Kantud…

Minu vanaema sidus tomatitaimedele toestuseks värvilised lindid, sest tomatid kasvavat just värviliste lintide abil paremini. Tomatit istutades võib istutusauku poetada räime – kala andvat taimele jõudu. Kogenud aednikud teavad, et taimedele meeldib nendega vestlemine. Need ja teised sarnased teadmised on loodusega suhtlemise salakood. Kes looduse salakoodi ei tea, seda ähvardab…

„Aga mida teie arvate tööstusest? Mis koht on sellel ühiskonnas? Kas tööstuseta saaks olla praegust maailma?“ Viru Keemia Grupi juhatuse esimehe küsimused näisid peaaegu provokatiivsed, kui arutasime VKG ettepanekut Eesti põlevkivitööstuse 100. aastapäeva puhul noorte kunstnikega koostööd teha. Peaaegu provokatiivne või vähemalt ootamatu näis ka ettepanek ise. Vastata ei olnudki…