Kõige loetumad

Vaatenurk 1986–2006

Adamson, Eva.
Rohkem visandite vihik (A. Kivi. Usaldades. Tln., 1986) // 1987, 3, 80.
Adamson, Jaanus. Surm ja fallos (M. Piir. Kuningad. Jaht. Tln., 1993) // 1994, 8, 85; Kas suhu võtta või mitte (J. Ehlvest. Elli lend. LR 1999, nr 9) // 1999, 7, 108; Ideaal ja iha (A. Pilv, K. Tüür. Sündmus. Koht. Tln., 2003) //  2003, 9, 117; Memento mori! (M. Torp-Kõivupuu. Surmakultuuri muutumine ajas. Tln., 2003) // 2004, 1–2, 153; Lugemismärkmeid (V. Vahing. Noor Unt. LR 2003, nr 1–3) // 2004, 10–11, 191; Future is now (J. Tomberg. Ekstrapolatiivne kirjutamine. Trt., 2004) // 2005, 4–5, 179; Vahing,…

Proosa, draama 1986–2006

Aasmäe, Hardo.
Siis kui organid veel rääkisid (muinasjutt) // 1987, 7, 92.
Alcuin. Kiri 121 / Ladina k. tlk. K. Kolk///  1998, 4–5, 17.
Adamson, Sven. Pöörased külapoisid // 2003, 6, 48.
Aelianus, Claudius. Loomadest : (Katkendeid) / Vanakreeka k. tlk. ja komment. J. Unt // 1996, 1–2, 53.
Aimla, Priit. Mööda suviseid matkaradu // 1986, 1, 83.
Akinari, Ueda. Kibitsu pada / Klassikalisest jaapani k. tlk. ja järels. R. Raud // 1994, 8, 31; Mu unede karpkala / Klassikalisest jaapani k. tlk. R. Raud // 1996, 3, 22.
Altov, Semjon. Eksperiment / Vene k. tlk. K. Kass // 1986, 2, 76.
Amen, Ulrik. Paarisarv // 1993,…
Vale tõuseb, tõde vajub

Vale tõuseb, tõde vajub

Eesti kinod mängivad sel talvel dokumentaalfilmi Eesti presidendist 2006–2016 Toomas Hendrik Ilvesest, keda vanemad põlvkonnad tunnevad hästi, nooremad ei ehk enam. Mis olekski parem hetk täiendada presidendist räägitavat lugu episoodiga, millest film vaikib?
2. märtsil 2025 möödub 10 aastat päevast, kui presidendi kantseleis peeti esmaspäeva hilishommikune nõunike koosolek. Tavapärane koosolek lõppes aga tavatult. Kantselei direktor Siim Raie ja ametnik Mailis Neppo palusid minul koosoleku lõppedes koosolekuruumi paigale jääda. Selgus, et neil olid kaasas valmis kirjutatud ja välja trükitud “koondamispaberid”. “Koondamine” sooritati ametikoha — vabariigi presidendi nõunik — lõpetamise teel. Meediale teatati, et ametikoht muutus ühtäkki tarbetuks. Seda hoolimata sellest, et presidendi…
Podcastimaania seest- ja väljastvaates

Podcastimaania seest- ja väljastvaates

2019. aasta novembris astusime sõpradega Los Angeleses ühte baari. Ma ei ole vist kunagi ühegi baari pärast nii erutunud. Põhjus polnud aga kohas, mille nimegi ma praeguseks ei mäleta, vaid selles, mis seal toimus. Nimelt üritus pealkirjaga „Moth Slam“. Selle nime taga on lühilugude vestmise õhtu, mille parematest paladest saab osa ühes minu lemmikpodcastis, Moth Radio Houris. Sain sel õhtul aru, et ju on podcastid uuristanud tee minu igapäeva üsna tõhusalt, kui ühe saatejupikese sünni pealtvaatajaks olemine ülevoolavat entusiasmi äratas.
Viimastel aastatel on minu jaoks võrdset kasvukõverat näidanud kõnnitud kilomeetrid ja kuulatud podcastid. Kõndimine ja kuulamine tunduvad hästi sobivat. Aeg-ajalt küsin…
4-5/2021
Vikerkaare jälgedes

Vikerkaare jälgedes

Mäletame head sõpra, säravat inimest ja alati abivalmis kolleegi artikliga 1997. aasta suvest:
“Jakob Mändmetsa kirjutis kõlbab ka tänapäeval lugeda. Põhitõed on ju samaks jäänud: „Sõnumid peavad olema õiged. Ajalehte ei tohi mingil viisil tarvitada selleks, et oma ligimesele kuidagi halba teha. (…) Tõsine, erapooletu leht ei luba omale kunagi saata niisuguseid teateid, mis teatud liiki inimeste pääle heidaksid varju. Ta sääb omale kõrgemad ülesanded: tema silmis on inimesed ühesugused – kus pahed, neid ta paljastab, kus midagi tehtud, mis kasulik, seda ei salga ta kunagi maha‟.”
6/1997
Läbi kukkumine

Läbi kukkumine

Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.
1.
Kaja võtab mind vastu Pärnu psühhiaatriakliinikus Roosi tänava nurgal. Selles eestiaegses majas on kunagi ravitud tuberkuloosihaigeid, ilmselt teeb mereõhk kopsudele head. Aga täna, sel pimedal talveõhtul, istun endise kopsuhaigla fuajees mina ja ootan. Ma olen 15 ja passin seal seepärast, et olen juba kaks kuud keeldunud kooli minemast. Igal hommikul lähen hoopis õdedest sõbrannade koju, kellel on arvuti. Võtan vasakult uksepleki alt võtme, keeran ukse lahti ja veedan terve päeva, vahtides internetist komöödiasarju, lugedes kõmu-uudiseid ja vahepeal vaadates pornograafilisi pilte, mis laevad hästi aeglaselt rida rea haaval ja ma…
1-2/2024
Kamuflaaž

Kamuflaaž

Olime elanud terve elu usus, et sõda ei tulegi ja heavy metal mängib igavesti! Me polnud millekski ette valmistunud, sõjaväest saime ära kes kuidas, mina astmaga, Silver hullupaberitega, Rom ülekaaluga. Temast sai äraspidisel moel kaalujälgija – kui paljudel on raske hoida saledat joont, siis Rom nägi vaeva, et ta sajast kilost alla ei langeks.
Meil polnud vähimatki aimu, kuidas käituda siis, kui peaks süttima maja, rebenema otsast kellegi käsi või jalg, või kui ühtäkki on su tänaval vaenlase sõdurid! Kas me lootsime, et täiesti ootamatult ilmnevad võimed ja oskused, millest meil endil polnud aimugi? Hüppame välja põleva maja aknast, imik süles,…
1-2/2025
Tallinna saunad

Tallinna saunad

Mind on kaua vallanud petlik tunne, et Tallinnas on avalikke saunu ja kinosid ühepalju – pikki aastaid mõlemaid 14. Tõepoolest, 1920. aastate algul tegutses Tallinnas 14 sauna, nagu on kirjutanud Robert Nerman (Postimees, 24.10.2008), kinode arvu ma ei tea. Vanade teatmike järgi oli 1964. aastal Tallinnas 14 kino, kui nende hulka lugeda ka klubilaadsed asutused, kus alaliselt filme näidati ja kuhu igaüks võis pileti osta. 14 sauna oli 1985. aasta telefoniraamatus – seega siiski paarkümmend aastat hiljem (sel ajal oli Kallavere, nüüdse nimega Maardu linn, Tallinna linnaosa ning sealne saun oli arvatud pealinna pesemisasutuste hulka). Tegelikult on see vahekord aegade…
7-8/2024
Mu eluarmastus suri juba mõned aastad tagasi ja ma ei pannud seda isegi tähele

Mu eluarmastus suri juba mõned aastad tagasi ja ma ei pannud seda isegi tähele

Alates ajast, mil olin väike tüdruk, teadsin alati, et tahan passida internetis. Kui mu klassiõde endale iPod Touchi sai ja seda üheks õhtuks lahkelt mulle laenas, tundsin, et olen jõudnud nirvaanasse. Olemas on masin, mis mahub peopessa, kuid on samas ühendatud internetiga. Ning internetis on teadupoolest olemas kogu universum. Sel hetkel said maailm ja internet minu jaoks üheks. Lõpuks ometi sain aru, mida päriselt tähendab see, kui Švejki raamatus kirjutati, et maakera sees on veel üks maakera, hulka suurem kui väline.
Lunastaja saabumine
Võtsin sõbranna iPod Touchi endaga tol õhtul kõikjale kaasa ehk istusin temaga oma lapsepõlvekodu diivanil, vetsupotil ja teki all…
12/2024
Märkmeid kommast. Seltskondliku analüüsi katse

Märkmeid kommast. Seltskondliku analüüsi katse

“Komb” tähendab teatavat seltskondlikku kokkukuuluvust, teatavat koostegutsemise ja -mõtlemise tunnetust, teatud ühismeelt, mis võib välja kujuneda kitsamast sõpruskonnast, kooliklassi või kursuse vaimust, vangilaagrist või sõjaväest, malevast või mujalt, ning mis liidab endasse kaasatulijaid, -mõtlejaid, -tegutsejaid…
10/1991
Võidupüha. Võnnu lahing kui Eesti rahvusliku ajaloo kulminatsioon

Võidupüha. Võnnu lahing kui Eesti rahvusliku ajaloo kulminatsioon

Ilmunud Vikerkaares 2003, nr 10–11
Võnnu väljul ja Koiva jõe kaldail, kus juba meie esiisad pidasid saatuslikke heitlusi ristirüütlitega ja nende käsilastega, lõime oma ajaloolist vaenlast lõplikult.1
Ka ilma esimese võidupühata oli 1934. aasta esimene pool Eestis tulvil rahvuslikke tähtpäevi. Kui uue põhiseaduse kehtima hakkamist 24. jaanuaril tähistati veel mõõdukalt, siis mõlema Vabadussõja suurmehe, Johan Laidoneri ja Konstantin Pätsi ümmargused sünnipäevad (vastavalt 50 ja 60) veebruaris andsid ajakirjandusele põhjust tõeliseks vaimustustormiks. Pealegi korraldati mõlema auks Estonia teatrisaalis riiklik aktus. Laidoneri aktus “kujunes isamaaliseks meeleavalduseks” (Päevaleht, 14.02.34) ja pidustused Pätsi auks 23. veebruaril jätsid varju isegi vabariigi sünnipäeva järgmisel päeval. Kõik see leidis…
10-11/2003
Liberalismi vastu

Liberalismi vastu

Valdav osa nooremaid Eesti kultuuriinimesi ning kosmopoliitilisemaid valgekraesid ohkas pärast viimaseid Riigikogu valimisi kergendatult. Liberaalsete jõudude koalitsioon päästis meid taaskordsest ekreikest. Tõsi, on rahustav, et Ukraina sõja ajal pole puldis võõrkeeli napilt oskavad saamatud onklid, kel kombeks naisi ja vähemusi solvata. Kuid kas me peaksime tõepoolest soovima, et meid valitseksid „liberaalsed jõud“?
Praegune Reformierakonnast, Eesti 200-st ja sotsiaaldemokraatidest koosnev koalitsioon on mitut moodi paradoksaalne. Kaks klassikaliselt parempoolset liberaalset erakonda on ühte heitnud sotsiaaldemokraatidega. Inimesed, kes seisavad poliitikas vähemkaitstute positsiooni tugevdamise eest, juubeldavad õigusega abieluvõrdsuse saavutamise üle. See ongi juubeldamist väärt. Enamasti on needsamad inimesed aga langenud uue valitsuse suhtekorralduslikku lõksu, jäädes…
7-8/2023
Ilmalõpu ootamise luksus

Ilmalõpu ootamise luksus

Külma sõja lõpu eelne maailm oli aeg, mil 1960.–1970. aastate kriitika Lääne ühiskonna suhtes, kehtivate normide, traditsioonide ja konformismi hülgamine asendus materialismi ja rikastumiskeskse individualismi ja tarbijalikkusega. See oli neoliberalismi tippaeg, mida soosis ka Nõukogude süsteemi allakäik ja horisondil terendav kapitalismi võit, ehkki mõneks ajaks tõid uutmine ja perestroika nõukasümboolika ka Läänes moodi. Ent samal ajal hakkasid üha ilmsemaks muutuma märgid moodsa eluviisi mõjust maailmale, happevihmadest ja osooniaugust metsade ja liikide hävimiseni. Ses mõnevõrra skisofreenilises kontekstis sõnastas etnobotaanik ja filmitegija Terence McKenna tõdemuse: „Apokalüpsis pole miski, mis oleks tulemas. Apokalüpsis on suurel osal planeedist juba kohal – ja ainult seetõttu,…
1-2/2025
„Keisriusk“ toob priiuse

„Keisriusk“ toob priiuse

1840. ja 1880. aastate keskel võttis talurahva käärimine Balti provintsides usu- ehk kirikuvahetusliikumise vormi. Selle tagajärjel siirdus suur hulk eestlasi, lätlasi ning mõnel määral ka rannarootslasi luteri kirikust õigeusu kirikusse. 1845–1848 oli Liivimaal tervikuna kirikuvahetajaid üle 106 000; seejuures eestlastega asustatud aladel 66 000 ehk 17% talupoegade koguarvust.[1] 1880. aastatel siirdus õigeusku üle kümne tuhande Eestimaa kubermangu talupoja, peamiselt Läänemaal, kus liikumine algas küll spontaanselt, ent jätkus kuberneri ja õigeusu vaimulike ametlikul toel.[2] Liivimaal hoogustus 1860. aastate keskpaigas luterlusse tagasipöördumine, mis vältas õigeusust lahkumist ja segaabieludest sündinud laste luterlastena ristimist keelanud seaduste taaskehtestamiseni 1885. aastal.[3] Keisri 1905. aasta ususallivuse manifest kõrvaldas…
1-2/2025
Reivipäevik: viiruslikult tantsiva kehaga persekukkund maailmale vastu

Reivipäevik: viiruslikult tantsiva kehaga persekukkund maailmale vastu

Klubi: Hungr
Mitmes kord: 4s
Surma poole tantsimist: 9 h
Kokku tantsitud tunde: 32
Täitsa lõpp, mul on tunne, et mida rohkem tantsin, seda tugevamaks muutun. Aktiivselt surma poole olemine on teinud mind paradoksaalselt palju elavamaks-elusamaks. Esimesed korrad olid jah veidi rasked, aga nüüd tunnen, et tegemist on omamoodi jõusaaliga. Ainus, mis mind lõpuks väsitab, on tegelikult magamatus. Naljakas on vaadata 20seid enda ümber. Mul on tunne, et ka 36selt võin nad kõik laua alla tantsida. Nii alkoholi tarbides kui ilma. Kuigi viimasel ajal käin tantsimas ilma alkoholi jms mõnuaineteta, sest vastasel korral ei taju ma keha väsimust, ja see on selle praktika juures…
1-2/2025
Suhkrujalake

Suhkrujalake

Mu pea on nii must, et varsti hakkavad seal ussid kasvama.
Pesta või mitte, pesta või mitte, pesta või… Iseenesest on meil positiivne esmamulje juba paigas, kivisse raiutud, seda enam ei hävita, pealegi läheme matkama, mitte kuhugi, kus saaks ninasid üksteise juustesse suruda, diivanile nussutama, voodisse. Teen hobusesaba, tõmban pärast nokatsiaugust läbi ja korras. Enam ei viitsi nii palju vaeva näha nende deitidega, nagunii asi kuigi kaugele ei lähe. Pikk ajalugu on korduvalt näidanud, et kui ma ise kellelegi meeldin, taipan varem või hiljem, et tema ei meeldi tegelikult mulle, kui aga see ainuke liblikas minu kõhus tiiba juba lootusrikkalt sirgu…
4-5/2025
Utoopia naasmine: protestikultuur ja hiliskapitalistlik solidaarsus

Utoopia naasmine: protestikultuur ja hiliskapitalistlik solidaarsus

Ma saan osaks kogukonnast, ma osutan vastupanu koos teistega, keda ma enamjaolt pole iial varem kohanud. Korraga tundub protestimine mitte üksnes õige, vaid ka väga meeldiv.[1]Postsotsialistlik peataolek
Lähed vasakule – kaotad hobuse, lähed paremale – kaotad pea. Parempoolse maailmanägemuse triumf, mis kulmineerus Nõukogude bloki kokkuvarisemisega 1980ndate lõpul, tõi Lääne progressiivses kogukonnas kaasa sügava intellektuaalse kriisi. Vasakpoolne ideestik, mis oli seni inspireerinud demokraatlikku emantsipatsioonivõitlust ja alternatiivide otsimist kapitalistlikule süsteemile, oli praktikas osutunud ummikteeks. Feministlik mõtleja Nancy Fraser kõneles aastatuhande lõpul Lääne demokraatiate „postsotsialistlikust“ seisundist,[2] mida iseloomustab ühiskondliku kujutlusvõime kriis. Uued progressiivsed, peamiselt identiteedipoliitilised võitlustandrid, olgugi vaieldamatult vajalikud, ei suuda pakkuda ühiskonda ühendavat…
1-2/2025
Sõda ja rahu Nursipalus

Sõda ja rahu Nursipalus

Nursipalu harjutusvälja saaga vastandub algusest peale ühele Eestis levinud mõtteviisile: et tuleb valmistuda ainult sõjaks ning see, et mõned tahavad lapsi kasvatada, põldu harida, metsa majandada või kultuuri teha, on nende enda probleem. Tegevuskavadesse niisugune olelemine ei  mahu, riigi eesmärkidesse ka mitte. Mida tugevam on aga sõjapropaganda ülevalt, seda tugevam on reakodaniku vastuseis: „Kuulge, mida me õige kaitseme, kas mitte võimalust tavalist, normaalset elu elada? No laske siis äkki elada ka.“ Eesti meedia viimaste aastate tasakaalutus ja „homme sõda kui on, algab lahinguretk“ mõtteviisi domineerimine lõi sobiva fooni, mis lasi Nursipalu harjutusvälja 2022. aasta laiendusettepaneku kasvada üleriigiliseks skandaaliks ning tõi…
1-2/2025
Politseikuurort

Politseikuurort

Ukraina Zaporižžja oblastis asuv Kõrõlivka kuurortlinn Aasovi mere ääres on enam kui kaks ja pool aastat olnud Vene okupatsiooni all. Kõrõlivkas nagu mujalgi Venemaa poolt okupeeritud aladel kehtivad formaalselt Vene seadused ja korraldused, mida okupatsioonivõimud kasutavad kohaliku elanikkonna represseerimiseks ja hirmutamiseks.
50-aastane Olena Tihtilova elas läbi enam kui kuus kuud kestnud õigusvastase kinnipidamise, piinamise ja viimaks küüditamise, ilma et talle oleks midagi seletatud või temalt midagi nõutud. Tema lugu sarnaneb sadade või isegi tuhandete teiste inimeste lugudega Ukraina okupeeritud territooriumidel ja näitlikustab üksikasjaliselt, milliseid tööriistu on Vene okupatsioon täiemõõdulise sõja kolme aasta vältel kasutanud.
Ainult üksikutel õnnestub vabadusse pääseda. Ukraina Parlamendi Inimõiguste…
3/2025
Oma sõprade vaenlane

Oma sõprade vaenlane

Leon Festingeri kognitiivse dissonantsi mõiste sündis 1950ndatel aastatel selle uurimisest, mis juhtub siis, kui on olemas viimsepäevakultus, aga viimnepäev jääb tulemata. Kultuseliikmete tillukese vähemuse väändunud maailmavaade läheb vastuollu reaalsusega. Kuidas nad selle olukorraga toime tulevad? Nad püüavad mõistuspäraseks seletada seda, mis tundub arutu. Nad valivad hoolikalt, millist informatsiooni uskuda. Nad eitavad andmete pakutavat tõendusmaterjali.
Trumpi teisel valitsusajal on kultuseliikmed need, kes vägesid juhatavad, ja inimeste enamik Euroopas, sealhulgas ka Ukrainas, need, kes olukorda eitavad. Ehk ei ole viimnepäev siiski tegelikult kätte jõudnud. Ehk ei valitse Ameerikat nüüd upsakad kättemaksuhimulised väiklased patriarhaalsed rassistlikud imperialistid. Aga kus on tõendusmaterjal?
Nagu ÜRO ja Maailma Tervishoiuorganisatsioon…
3/2025
Eestikeelne „Mein Kampf“

Eestikeelne „Mein Kampf“

Salapärane pop-up kirjastus kurjakuulutava ladinakeelse maksiimi „Feci quod potui, faciant meliora potentes“ (ld „tegin, mis suutsin, tehku paremini need, kes suudavad“) ja märksa vähem ütleva nime „Andres“ nime all on saanud hakkama sellega, millega eesti natsionaalsotsialismi entusiastid ei saanud hakkama isegi üle kolme aasta kestnud Saksa okupatsiooni ajal – tõlkinud eesti keelde Adolf Hitleri poliitilise autobiograafia „Mein Kampf“. Kirjastus on avaldanud ühtede kaante vahel Hitleri raamatu mõlemad osad, eluloolise rõhuasetusega köite, alapealkirjaga „Arveteõiendamine“ (1924), ning programmilisema sisuga köite „Natsionaalsotsialistlik liikumine“ (1926).
Esmapilgul võiks Hitleri raamatu eesti keeles ilmumist seostada kahe sellele eelnenud olulise sündmusega. 31. detsembril 2015 vabanes „Mein Kampf“ autoriõiguste…
9/2018
„Kui tulistada ei taha, siis too padruneid või tee süüa“
Endine näitleja Maksõm vestleb Sumõst pärit Dmõtro Jasõnokiga, kes otsustas va­batahtlikuna sõjaväkke astuda pärast seda kui 100 meetri kaugusel tema kodust plahvatas pomm. Foto: Andre Luis Alves / Anadolu

„Kui tulistada ei taha, siis too padruneid või tee süüa“

Lähinädalatel võib aset leida liialdamata öeldes ajalooline sündmus, mida Vladimir Putin on nii kaua ihanud – USA ja Venemaa presidendi kohtumine, seega Putini väljumine poliitilisest isolatsioonist. Ukraina võimuladvik on juba esinenud mitmete avaldustega, mida võib pidada järeleandmisteks Venemaale: Ukraina naasmine 1991. aasta piiridesse on võimatu, Ukraina ei saa NATO liikmeks ja Ühendriigid ei paiguta Ukrainasse julgeoleku tagamiseks oma väekontingenti. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et Ukraina ei tunnusta tema osavõtuta sõlmitavaid kokkuleppeid. Ilma Euroopa Liidu osaluseta edendatavate USA-Venemaa läbirääkimiste foonil kujundavad Euroopa liidrid oma seisukohta. Samal ajal kutsub Zelenskõi looma Euroopa ühist armeed – Euroopa relvajõude, kuhu peaks kuuluma ka…
3/2025
Kääbussiga

Kääbussiga

Eelmised naabrid kolisid nii äkki, korraga oli maja tühi, müügikuulutus rippus väravas, vettis ja pleekis. Tahtjaid muidugi oli, käidi vaatamas, mõned meie uutest potentsiaalsetest naabritest tulid isegi meiega rääkima ja küsima, kuidas siin elu on. Eks nad tahtsid muidugi näha, kas me oleme normaalsed, mis on ka arusaadav, sest naabritest võib sõltuda nii mõndagi.
Siis oli tükk aega vaikust, lõpuks tulid Kaire ja Margus, hakkasid kohe remondiga pihta, Kaire tõi tomatitaimed, maja päikesepoolsele küljele istutati viinapuuväädid, ka meie käisime neid taimi vaatamas ja suhtlemas, pakkusime abi ja tööriistu, suveõhtutel istusime koos väljas, ajasime juttu ja meist said aegamisi lausa sõbrad. Aga…
9/2019
Vikerkaar