
Feminist
„Ooh, look what you made me do“
Taylor Swift
Kohtusin temaga Tinderis. Lõpuks tegin selle endale minagi, uskumatu. Kõik need eelnevad aastad väitsin performatiivselt kõigile oma tuttavatele ja sõpradele, et Tinder jms tutvumisportaalid on rõvedad. Nagu mingi lihalett. Aga siin ma nüüd olin. Ise ühes sellises. Ta oli mu kõige esimene mätš. Ja tegelikult ka viimane.
Ahh, see on siis see, kuidas mehed naised nõusse saavad. Olin selleks ajaks nii täpseks suutnud treenida enda ei-ütlemise seksuaalvahekordadele, et polnud kordagi mõelnud nõusolekust väljaspool seksi. Et nõusolek ei puuduta vaid seda valda. Ja siin ma nüüd olin, selgelt ütlemata jah-i, tegemas seda. . . .
Tüüp polnud õigupoolest üldse…
Taylor Swift
Kohtusin temaga Tinderis. Lõpuks tegin selle endale minagi, uskumatu. Kõik need eelnevad aastad väitsin performatiivselt kõigile oma tuttavatele ja sõpradele, et Tinder jms tutvumisportaalid on rõvedad. Nagu mingi lihalett. Aga siin ma nüüd olin. Ise ühes sellises. Ta oli mu kõige esimene mätš. Ja tegelikult ka viimane.
Ahh, see on siis see, kuidas mehed naised nõusse saavad. Olin selleks ajaks nii täpseks suutnud treenida enda ei-ütlemise seksuaalvahekordadele, et polnud kordagi mõelnud nõusolekust väljaspool seksi. Et nõusolek ei puuduta vaid seda valda. Ja siin ma nüüd olin, selgelt ütlemata jah-i, tegemas seda. . . .
Tüüp polnud õigupoolest üldse…
Vaatenurk 1986–2006
Adamson, Eva.
Rohkem visandite vihik (A. Kivi. Usaldades. Tln., 1986) // 1987, 3, 80.
Adamson, Jaanus. Surm ja fallos (M. Piir. Kuningad. Jaht. Tln., 1993) // 1994, 8, 85; Kas suhu võtta või mitte (J. Ehlvest. Elli lend. LR 1999, nr 9) // 1999, 7, 108; Ideaal ja iha (A. Pilv, K. Tüür. Sündmus. Koht. Tln., 2003) // 2003, 9, 117; Memento mori! (M. Torp-Kõivupuu. Surmakultuuri muutumine ajas. Tln., 2003) // 2004, 1–2, 153; Lugemismärkmeid (V. Vahing. Noor Unt. LR 2003, nr 1–3) // 2004, 10–11, 191; Future is now (J. Tomberg. Ekstrapolatiivne kirjutamine. Trt., 2004) // 2005, 4–5, 179; Vahing,…
Rohkem visandite vihik (A. Kivi. Usaldades. Tln., 1986) // 1987, 3, 80.
Adamson, Jaanus. Surm ja fallos (M. Piir. Kuningad. Jaht. Tln., 1993) // 1994, 8, 85; Kas suhu võtta või mitte (J. Ehlvest. Elli lend. LR 1999, nr 9) // 1999, 7, 108; Ideaal ja iha (A. Pilv, K. Tüür. Sündmus. Koht. Tln., 2003) // 2003, 9, 117; Memento mori! (M. Torp-Kõivupuu. Surmakultuuri muutumine ajas. Tln., 2003) // 2004, 1–2, 153; Lugemismärkmeid (V. Vahing. Noor Unt. LR 2003, nr 1–3) // 2004, 10–11, 191; Future is now (J. Tomberg. Ekstrapolatiivne kirjutamine. Trt., 2004) // 2005, 4–5, 179; Vahing,…
Proosa, draama 1986–2006
Aasmäe, Hardo.
Siis kui organid veel rääkisid (muinasjutt) // 1987, 7, 92.
Alcuin. Kiri 121 / Ladina k. tlk. K. Kolk/// 1998, 4–5, 17.
Adamson, Sven. Pöörased külapoisid // 2003, 6, 48.
Aelianus, Claudius. Loomadest : (Katkendeid) / Vanakreeka k. tlk. ja komment. J. Unt // 1996, 1–2, 53.
Aimla, Priit. Mööda suviseid matkaradu // 1986, 1, 83.
Akinari, Ueda. Kibitsu pada / Klassikalisest jaapani k. tlk. ja järels. R. Raud // 1994, 8, 31; Mu unede karpkala / Klassikalisest jaapani k. tlk. R. Raud // 1996, 3, 22.
Altov, Semjon. Eksperiment / Vene k. tlk. K. Kass // 1986, 2, 76.
Amen, Ulrik. Paarisarv // 1993,…
Siis kui organid veel rääkisid (muinasjutt) // 1987, 7, 92.
Alcuin. Kiri 121 / Ladina k. tlk. K. Kolk/// 1998, 4–5, 17.
Adamson, Sven. Pöörased külapoisid // 2003, 6, 48.
Aelianus, Claudius. Loomadest : (Katkendeid) / Vanakreeka k. tlk. ja komment. J. Unt // 1996, 1–2, 53.
Aimla, Priit. Mööda suviseid matkaradu // 1986, 1, 83.
Akinari, Ueda. Kibitsu pada / Klassikalisest jaapani k. tlk. ja järels. R. Raud // 1994, 8, 31; Mu unede karpkala / Klassikalisest jaapani k. tlk. R. Raud // 1996, 3, 22.
Altov, Semjon. Eksperiment / Vene k. tlk. K. Kass // 1986, 2, 76.
Amen, Ulrik. Paarisarv // 1993,…

Vale tõuseb, tõde vajub
Eesti kinod mängivad sel talvel dokumentaalfilmi Eesti presidendist 2006–2016 Toomas Hendrik Ilvesest, keda vanemad põlvkonnad tunnevad hästi, nooremad ei ehk enam. Mis olekski parem hetk täiendada presidendist räägitavat lugu episoodiga, millest film vaikib?
2. märtsil 2025 möödub 10 aastat päevast, kui presidendi kantseleis peeti esmaspäeva hilishommikune nõunike koosolek. Tavapärane koosolek lõppes aga tavatult. Kantselei direktor Siim Raie ja ametnik Mailis Neppo palusid minul koosoleku lõppedes koosolekuruumi paigale jääda. Selgus, et neil olid kaasas valmis kirjutatud ja välja trükitud “koondamispaberid”. “Koondamine” sooritati ametikoha — vabariigi presidendi nõunik — lõpetamise teel. Meediale teatati, et ametikoht muutus ühtäkki tarbetuks. Seda hoolimata sellest, et presidendi…
2. märtsil 2025 möödub 10 aastat päevast, kui presidendi kantseleis peeti esmaspäeva hilishommikune nõunike koosolek. Tavapärane koosolek lõppes aga tavatult. Kantselei direktor Siim Raie ja ametnik Mailis Neppo palusid minul koosoleku lõppedes koosolekuruumi paigale jääda. Selgus, et neil olid kaasas valmis kirjutatud ja välja trükitud “koondamispaberid”. “Koondamine” sooritati ametikoha — vabariigi presidendi nõunik — lõpetamise teel. Meediale teatati, et ametikoht muutus ühtäkki tarbetuks. Seda hoolimata sellest, et presidendi…

Suvele vastu!
Juunikuine Vikerkaar pakub lugusid kõigest sellest, mida suurelt suveltki oodata – kultuurielamustest, kirjandusest ja toidust.
Ingrid Ruudi kirjutab Jaapani Teshima saare kunstimuuseumi külastusest. Seal saadud ruumikogemus ajendab mõtisklusi asketismi võimalikkusest ühiskonnas, kus minimalismistki on saanud tarbimismudel. Kas muutunud on maailm meie ümber või inimene ise, tema tähelepanelikkus ja imestamisvõime? Ometi võimaldab just pisiasjadele keskendumine taas maailma suhtes tundlikkust harjutada. Suvi on paljude jaoks aeg, mil elu on pisut poorsem ning lubab argipäeva väikestel naudingutel taas kohustuste kolosside vahelt selgemini esile tõusta. See on aeg, mil taas vaimustuda väikestest asjadest – olgu siis ajendiks uudne ruumikogemus või amps, mis kannab eneses rohkem…
Ingrid Ruudi kirjutab Jaapani Teshima saare kunstimuuseumi külastusest. Seal saadud ruumikogemus ajendab mõtisklusi asketismi võimalikkusest ühiskonnas, kus minimalismistki on saanud tarbimismudel. Kas muutunud on maailm meie ümber või inimene ise, tema tähelepanelikkus ja imestamisvõime? Ometi võimaldab just pisiasjadele keskendumine taas maailma suhtes tundlikkust harjutada. Suvi on paljude jaoks aeg, mil elu on pisut poorsem ning lubab argipäeva väikestel naudingutel taas kohustuste kolosside vahelt selgemini esile tõusta. See on aeg, mil taas vaimustuda väikestest asjadest – olgu siis ajendiks uudne ruumikogemus või amps, mis kannab eneses rohkem…

Homme näeme
Ma ei taha enam armuke olla
Sa ei olegi
Kuidas ei ole
Sa oled mu arm, väikseke
Aga ka armuke, liignaine
Miks sa kõik halvaks keerad
Sest see ongi halb
Kuidas sul halb on, meil on ju hea
Mul on halb
Sul on alati halb, miski pole sulle küllalt hea
Ma tahan päris suhet
Meil ongi päris suhe
Ei no sellist, kus inimesed on päriselt koos
Me olemegi päriselt koos
Ma tahan enda peret
Sina oledki minu pere
Mida
Kas mina siis ei ole sinu pere
Mida sa pere all mõtled
Inimesi, kes on lähedased, kellel on koos hea
Sa oled abielus, lollakas
Abielu on ainult paber
Miks sa siis ei lahuta
Ma ei taha haiget teha
Kellele
Oma perele
Mulle või?
Ei, oma naisele. . . . kuigi sina…
Sa ei olegi
Kuidas ei ole
Sa oled mu arm, väikseke
Aga ka armuke, liignaine
Miks sa kõik halvaks keerad
Sest see ongi halb
Kuidas sul halb on, meil on ju hea
Mul on halb
Sul on alati halb, miski pole sulle küllalt hea
Ma tahan päris suhet
Meil ongi päris suhe
Ei no sellist, kus inimesed on päriselt koos
Me olemegi päriselt koos
Ma tahan enda peret
Sina oledki minu pere
Mida
Kas mina siis ei ole sinu pere
Mida sa pere all mõtled
Inimesi, kes on lähedased, kellel on koos hea
Sa oled abielus, lollakas
Abielu on ainult paber
Miks sa siis ei lahuta
Ma ei taha haiget teha
Kellele
Oma perele
Mulle või?
Ei, oma naisele. . . . kuigi sina…

Appihüüd
Minu vanaema sidus tomatitaimedele toestuseks värvilised lindid, sest tomatid kasvavat just värviliste lintide abil paremini. Tomatit istutades võib istutusauku poetada räime – kala andvat taimele jõudu. Kogenud aednikud teavad, et taimedele meeldib nendega vestlemine. Need ja teised sarnased teadmised on loodusega suhtlemise salakood. Kes looduse salakoodi ei tea, seda ähvardab loodusest võõrandumine. Kas me võõrandume loodusest või hoopis iseendast? Fotograaf Annika Haasi „Kasvuhooneefekt“ dekodeerib piltide kaudu appihüüdu – jäägu vaataja otsustada, kas on see inimese või looduse appihüüd.
75% Eesti inimestest elab kortermajades. Kortermajade Eestil on vähe suvilaid, maakodusid, potipõllulappe. Oleme linnastunud maailma nägu ja tegu – toit tuleb paki sees…
75% Eesti inimestest elab kortermajades. Kortermajade Eestil on vähe suvilaid, maakodusid, potipõllulappe. Oleme linnastunud maailma nägu ja tegu – toit tuleb paki sees…

AI kui oopium rahvale
I want to believe
OK, nüüd on selline lugu, et kui te seda teksti näiteks viie aasta pärast loete ja ma täielikult eksisin, siis seda artiklit siin ei ole olemas. Aga kui mul on õigus, on siin must valgel kirjas, et ma ju ometi ütlesin seda teile ning olen kogu aeg niimoodi arvanud. Ma palun teil uskuda kontseptsiooni, suutmata kindlustada, et see töötab. Aga mul on hunnik sõnu, mis üksteise otsa laotuna justkui tunduvad midagi tähendavat. Tuleb välja, et inimesed usuvad tekstimassiive.
Niisiis, hüpotees on järgnev: AI küll muudab maailma, aga suurema osa inimeste jaoks mitte oma tegelike funktsioonide tõttu, vaid pelgalt…
OK, nüüd on selline lugu, et kui te seda teksti näiteks viie aasta pärast loete ja ma täielikult eksisin, siis seda artiklit siin ei ole olemas. Aga kui mul on õigus, on siin must valgel kirjas, et ma ju ometi ütlesin seda teile ning olen kogu aeg niimoodi arvanud. Ma palun teil uskuda kontseptsiooni, suutmata kindlustada, et see töötab. Aga mul on hunnik sõnu, mis üksteise otsa laotuna justkui tunduvad midagi tähendavat. Tuleb välja, et inimesed usuvad tekstimassiive.
Niisiis, hüpotees on järgnev: AI küll muudab maailma, aga suurema osa inimeste jaoks mitte oma tegelike funktsioonide tõttu, vaid pelgalt…

Terror, kollaboratsioon ja vastupanu
24. veebruaril 2022 tungisid Vene väed Ukrainasse ja okupeerisid järgmistel kuudel suured alad riigi põhja-, ida- ja kaguosas. Kuid Ukraina armee vastupanu sundis aprilli alguseks Venemaa sõjalise juhtkonna viima väed välja Tšernihivi, Sumõ ja Kiievi oblastist ning Harkivi oblasti osadest. Seejärel, pärast Ukraina vasturünnakut septembris, deokupeeriti Harkivi oblast peaaegu tervikuna. Novembris suruti Vene väed välja Hersonist, ainsast oblastist, mille pealinn oli venelastel õnnestunud pärast invasiooni vallutada. Okupeeritud Ukraina territooriumid kagus – osad Hersoni, Zaporižžja, Luhanski ja Donetski oblastist – on sellegipoolest jäänud Vene kontrolli alla. Pärast 23. ja 27. septembri vahelisi võltsreferendumeid annekteeris Moskva need neli Ukraina oblastit ja kuulutas…

Podcastimaania seest- ja väljastvaates
2019. aasta novembris astusime sõpradega Los Angeleses ühte baari. Ma ei ole vist kunagi ühegi baari pärast nii erutunud. Põhjus polnud aga kohas, mille nimegi ma praeguseks ei mäleta, vaid selles, mis seal toimus. Nimelt üritus pealkirjaga „Moth Slam“. Selle nime taga on lühilugude vestmise õhtu, mille parematest paladest saab osa ühes minu lemmikpodcastis, Moth Radio Houris. Sain sel õhtul aru, et ju on podcastid uuristanud tee minu igapäeva üsna tõhusalt, kui ühe saatejupikese sünni pealtvaatajaks olemine ülevoolavat entusiasmi äratas.
Viimastel aastatel on minu jaoks võrdset kasvukõverat näidanud kõnnitud kilomeetrid ja kuulatud podcastid. Kõndimine ja kuulamine tunduvad hästi sobivat. Aeg-ajalt küsin…
Viimastel aastatel on minu jaoks võrdset kasvukõverat näidanud kõnnitud kilomeetrid ja kuulatud podcastid. Kõndimine ja kuulamine tunduvad hästi sobivat. Aeg-ajalt küsin…

Läbi kukkumine
Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.
1.
Kaja võtab mind vastu Pärnu psühhiaatriakliinikus Roosi tänava nurgal. Selles eestiaegses majas on kunagi ravitud tuberkuloosihaigeid, ilmselt teeb mereõhk kopsudele head. Aga täna, sel pimedal talveõhtul, istun endise kopsuhaigla fuajees mina ja ootan. Ma olen 15 ja passin seal seepärast, et olen juba kaks kuud keeldunud kooli minemast. Igal hommikul lähen hoopis õdedest sõbrannade koju, kellel on arvuti. Võtan vasakult uksepleki alt võtme, keeran ukse lahti ja veedan terve päeva, vahtides internetist komöödiasarju, lugedes kõmu-uudiseid ja vahepeal vaadates pornograafilisi pilte, mis laevad hästi aeglaselt rida rea haaval ja ma…
1.
Kaja võtab mind vastu Pärnu psühhiaatriakliinikus Roosi tänava nurgal. Selles eestiaegses majas on kunagi ravitud tuberkuloosihaigeid, ilmselt teeb mereõhk kopsudele head. Aga täna, sel pimedal talveõhtul, istun endise kopsuhaigla fuajees mina ja ootan. Ma olen 15 ja passin seal seepärast, et olen juba kaks kuud keeldunud kooli minemast. Igal hommikul lähen hoopis õdedest sõbrannade koju, kellel on arvuti. Võtan vasakult uksepleki alt võtme, keeran ukse lahti ja veedan terve päeva, vahtides internetist komöödiasarju, lugedes kõmu-uudiseid ja vahepeal vaadates pornograafilisi pilte, mis laevad hästi aeglaselt rida rea haaval ja ma…

Stoikute paeluv ja pöörane filosoofia
Stoitsism on viimasel ajal muutunud populaarseks. Antiikaja stoitsismist inspi-reeritud modernse stoitsismi liikumine on sellest kujundamas üht juhtivat elu-filosoofiat, mida on näiteks kirjeldatud kui „uut zeni“.[1] Antiikajal tähistas „stoitsism“ filosoofiakoolkonda, mille rajas Zenon umbes 300 aastat eKr Ateenas. Ta kohtus oma järgijatega linna südames asunud maalitud sammaskäigus – kreeka keeles stoa poikile –, mille järgi koolkond sai oma nime. Stoikute koolkond õitses kuni 3. sajandini pKr, olles Rooma ajastul mõjukaim filosoofiline koolkond. Kui varajaste stoikute teostest on säilinud vaid katkendid ja teiste autorite ülevaated, siis nn Rooma stoikutelt on meieni jõudnud tervikteosed. Neist tuntuimad on Seneca (u 1. saj eKr –…

Vintpüssid 1905. aasta revolutsionääridele
1905.aastal puhkes Vene impeeriumis, eriti selle läänepoolsetel ääremaadel ulatuslik poliitiliste ja sotsiaalsete rahutuste laine, mille mitmekülgsete põhjuste sekka kuulusid rahulolematus riigi autokraatliku põhikorraga, vastumeelsus majandusliku ebavõrdsuse ja rahvusliku rõhumise suhtes ning edutult kulgenud Vene-Jaapani sõda. Revolutsiooni alguspunktiks peetakse 1905. aasta jaanuarikuist Verist Pühapäeva, mil Peterburis tsaari paleed valvanud soldatid avasid tule preestri (ja salapolitsei agendi) Georgi Gaponi juhitud rahumeelse töölismeeleavalduse pihta. Pea kohe puhkesid laialdased streigid vabrikutööliste ja raudteelaste seas ning rahutused maapiirkondades. Sama aasta sügisel püüdis Nikolai II rahvast maha rahustada, kuulutades välja nn Oktoobrimanifesti, mis lubas tsaaririigi kohta enneolematuid reforme, nagu kodanikuvabaduste kehtestamine ja valitava Riigiduuma – Venemaa…

Kuidas mõelda mõtlemisest?
Kas mäletad mõnda lauset, mis muutis su elu? Minuga juhtus see aastaid tagasi heade mõtete linnas. Sõber Alan Voodla istus mu üürikorteri elutoa põrandal ja küsis: „Mida sa teed, kui sa ütled, et ma nüüd mõtlen?“ ning vastas pärast lühikest pausi: „Tegelt sa ootad.“ Pärast seda ei olnud elu enam endine. Tänavu kevadel rääkisin seda lugu 170 üliõpilasele uues vabaaines nimega Mõtlemine. Semestri lõpuks oli ka nende suhe mõtlemisega muutunud. Järgnevalt selgitan selle muutuse tagamaid ja mehhanisme, mis lubavad mõtlemisest ja mõtlemise õpetamisest selgemalt mõelda.
Alani lauset kuuldes tabas mind segu segadusest ja elevusest, sest taipasin, et ei suudagi kohe öelda,…
Alani lauset kuuldes tabas mind segu segadusest ja elevusest, sest taipasin, et ei suudagi kohe öelda,…

Ajakirjandus hirmude ajal
Viis viimast on Eesti ühiskonna jaoks kergesti määratletavad aastad. See on hirmude aeg, mis algas koroonahirmuga, jätkus sõja- ja vaesusehirmuga ning lõppu pole näha. Kui vaadata selle aja ajalehti, olgu veebis või paberil, siis suurem osa sellest, mille abil sai määratleda eelnenud kümmeaastakut, on alles. Ja kahjuks enamasti hullemana. Kordan iseennast. Reklaamiraha kadumine, digimeedia ja klikkide valitsus, konfliktikesksus ja polariseerumine, vihakõne ja trollimine, fake news ja valetavad pealkirjad, reklaami ja ajakirjandusliku sisu piiri hajumine. Kokku ühendab neid endiselt üks märksõna: klassikalise kvaliteetajakirjanduse kriis. Tõsi, usaldus ajakirjanduse vastu on suurem kui varem, aga see on kriisiaja usaldus, mida ei saa hästi…

Eestikeelne „Mein Kampf“
Salapärane pop-up kirjastus kurjakuulutava ladinakeelse maksiimi „Feci quod potui, faciant meliora potentes“ (ld „tegin, mis suutsin, tehku paremini need, kes suudavad“) ja märksa vähem ütleva nime „Andres“ nime all on saanud hakkama sellega, millega eesti natsionaalsotsialismi entusiastid ei saanud hakkama isegi üle kolme aasta kestnud Saksa okupatsiooni ajal – tõlkinud eesti keelde Adolf Hitleri poliitilise autobiograafia „Mein Kampf“. Kirjastus on avaldanud ühtede kaante vahel Hitleri raamatu mõlemad osad, eluloolise rõhuasetusega köite, alapealkirjaga „Arveteõiendamine“ (1924), ning programmilisema sisuga köite „Natsionaalsotsialistlik liikumine“ (1926).
Esmapilgul võiks Hitleri raamatu eesti keeles ilmumist seostada kahe sellele eelnenud olulise sündmusega. 31. detsembril 2015 vabanes „Mein Kampf“ autoriõiguste…
Esmapilgul võiks Hitleri raamatu eesti keeles ilmumist seostada kahe sellele eelnenud olulise sündmusega. 31. detsembril 2015 vabanes „Mein Kampf“ autoriõiguste…

Eesti meedia – (veel) vaba, aga kas ka kvaliteetne?
Eesti ajakirjandus on korraga vaba ja surve all – paradoks, mis tõstatab küsimuse mitte ainult meedia sõltumatusest, vaid ka selle kvaliteedist. Kui lugeja ootab faktitäpsust, allikakaitset ja pluralismi, siis reaalsus on sageli vastupidine: kiirustamine, omanike surve, poliitiline kallutatus ja järjest tugevnev tehisintellekti ning valeinfo mõju. Ajakirjandus ei ole enam enesestmõistetavalt avaliku debati filter ja ühise tõe looja, vaid pigem killustunud infokeskkonna üks osaline.
Sellises olukorras muutub eriti tähtsaks küsimus, kes meediat kontrollib ja milliseid väärtusi toimetused teenivad. Kui toimetuse uksest libiseb sisse Kremli troll või omaniku poliitilised huvid, võib ka kõige pikema traditsiooniga väljaanne hetkega kaotada oma usaldusväärsuse. Eesti kui osa…
Sellises olukorras muutub eriti tähtsaks küsimus, kes meediat kontrollib ja milliseid väärtusi toimetused teenivad. Kui toimetuse uksest libiseb sisse Kremli troll või omaniku poliitilised huvid, võib ka kõige pikema traditsiooniga väljaanne hetkega kaotada oma usaldusväärsuse. Eesti kui osa…







