Vaatenurk 1986–2006
Adamson, Eva.
Rohkem visandite vihik (A. Kivi. Usaldades. Tln., 1986) // 1987, 3, 80.
Adamson, Jaanus. Surm ja fallos (M. Piir. Kuningad. Jaht. Tln., 1993) // 1994, 8, 85; Kas suhu võtta või mitte (J. Ehlvest. Elli lend. LR 1999, nr 9) // 1999, 7, 108; Ideaal ja iha (A. Pilv, K. Tüür. Sündmus. Koht. Tln., 2003) // 2003, 9, 117; Memento mori! (M. Torp-Kõivupuu. Surmakultuuri muutumine ajas. Tln., 2003) // 2004, 1–2, 153; Lugemismärkmeid (V. Vahing. Noor Unt. LR 2003, nr 1–3) // 2004, 10–11, 191; Future is now (J. Tomberg. Ekstrapolatiivne kirjutamine. Trt., 2004) // 2005, 4–5, 179; Vahing,…
Rohkem visandite vihik (A. Kivi. Usaldades. Tln., 1986) // 1987, 3, 80.
Adamson, Jaanus. Surm ja fallos (M. Piir. Kuningad. Jaht. Tln., 1993) // 1994, 8, 85; Kas suhu võtta või mitte (J. Ehlvest. Elli lend. LR 1999, nr 9) // 1999, 7, 108; Ideaal ja iha (A. Pilv, K. Tüür. Sündmus. Koht. Tln., 2003) // 2003, 9, 117; Memento mori! (M. Torp-Kõivupuu. Surmakultuuri muutumine ajas. Tln., 2003) // 2004, 1–2, 153; Lugemismärkmeid (V. Vahing. Noor Unt. LR 2003, nr 1–3) // 2004, 10–11, 191; Future is now (J. Tomberg. Ekstrapolatiivne kirjutamine. Trt., 2004) // 2005, 4–5, 179; Vahing,…
Feminist
„Ooh, look what you made me do“
Taylor Swift
Kohtusin temaga Tinderis. Lõpuks tegin selle endale minagi, uskumatu. Kõik need eelnevad aastad väitsin performatiivselt kõigile oma tuttavatele ja sõpradele, et Tinder jms tutvumisportaalid on rõvedad. Nagu mingi lihalett. Aga siin ma nüüd olin. Ise ühes sellises. Ta oli mu kõige esimene mätš. Ja tegelikult ka viimane.
Ahh, see on siis see, kuidas mehed naised nõusse saavad. Olin selleks ajaks nii täpseks suutnud treenida enda ei-ütlemise seksuaalvahekordadele, et polnud kordagi mõelnud nõusolekust väljaspool seksi. Et nõusolek ei puuduta vaid seda valda. Ja siin ma nüüd olin, selgelt ütlemata jah-i, tegemas seda. . . .
Tüüp polnud õigupoolest üldse…
Taylor Swift
Kohtusin temaga Tinderis. Lõpuks tegin selle endale minagi, uskumatu. Kõik need eelnevad aastad väitsin performatiivselt kõigile oma tuttavatele ja sõpradele, et Tinder jms tutvumisportaalid on rõvedad. Nagu mingi lihalett. Aga siin ma nüüd olin. Ise ühes sellises. Ta oli mu kõige esimene mätš. Ja tegelikult ka viimane.
Ahh, see on siis see, kuidas mehed naised nõusse saavad. Olin selleks ajaks nii täpseks suutnud treenida enda ei-ütlemise seksuaalvahekordadele, et polnud kordagi mõelnud nõusolekust väljaspool seksi. Et nõusolek ei puuduta vaid seda valda. Ja siin ma nüüd olin, selgelt ütlemata jah-i, tegemas seda. . . .
Tüüp polnud õigupoolest üldse…
Proosa, draama 1986–2006
Aasmäe, Hardo.
Siis kui organid veel rääkisid (muinasjutt) // 1987, 7, 92.
Alcuin. Kiri 121 / Ladina k. tlk. K. Kolk/// 1998, 4–5, 17.
Adamson, Sven. Pöörased külapoisid // 2003, 6, 48.
Aelianus, Claudius. Loomadest : (Katkendeid) / Vanakreeka k. tlk. ja komment. J. Unt // 1996, 1–2, 53.
Aimla, Priit. Mööda suviseid matkaradu // 1986, 1, 83.
Akinari, Ueda. Kibitsu pada / Klassikalisest jaapani k. tlk. ja järels. R. Raud // 1994, 8, 31; Mu unede karpkala / Klassikalisest jaapani k. tlk. R. Raud // 1996, 3, 22.
Altov, Semjon. Eksperiment / Vene k. tlk. K. Kass // 1986, 2, 76.
Amen, Ulrik. Paarisarv // 1993,…
Siis kui organid veel rääkisid (muinasjutt) // 1987, 7, 92.
Alcuin. Kiri 121 / Ladina k. tlk. K. Kolk/// 1998, 4–5, 17.
Adamson, Sven. Pöörased külapoisid // 2003, 6, 48.
Aelianus, Claudius. Loomadest : (Katkendeid) / Vanakreeka k. tlk. ja komment. J. Unt // 1996, 1–2, 53.
Aimla, Priit. Mööda suviseid matkaradu // 1986, 1, 83.
Akinari, Ueda. Kibitsu pada / Klassikalisest jaapani k. tlk. ja järels. R. Raud // 1994, 8, 31; Mu unede karpkala / Klassikalisest jaapani k. tlk. R. Raud // 1996, 3, 22.
Altov, Semjon. Eksperiment / Vene k. tlk. K. Kass // 1986, 2, 76.
Amen, Ulrik. Paarisarv // 1993,…
Vale tõuseb, tõde vajub
Eesti kinod mängivad sel talvel dokumentaalfilmi Eesti presidendist 2006–2016 Toomas Hendrik Ilvesest, keda vanemad põlvkonnad tunnevad hästi, nooremad ei ehk enam. Mis olekski parem hetk täiendada presidendist räägitavat lugu episoodiga, millest film vaikib?
2. märtsil 2025 möödub 10 aastat päevast, kui presidendi kantseleis peeti esmaspäeva hilishommikune nõunike koosolek. Tavapärane koosolek lõppes aga tavatult. Kantselei direktor Siim Raie ja ametnik Mailis Neppo palusid minul koosoleku lõppedes koosolekuruumi paigale jääda. Selgus, et neil olid kaasas valmis kirjutatud ja välja trükitud “koondamispaberid”. “Koondamine” sooritati ametikoha — vabariigi presidendi nõunik — lõpetamise teel. Meediale teatati, et ametikoht muutus ühtäkki tarbetuks. Seda hoolimata sellest, et presidendi…
2. märtsil 2025 möödub 10 aastat päevast, kui presidendi kantseleis peeti esmaspäeva hilishommikune nõunike koosolek. Tavapärane koosolek lõppes aga tavatult. Kantselei direktor Siim Raie ja ametnik Mailis Neppo palusid minul koosoleku lõppedes koosolekuruumi paigale jääda. Selgus, et neil olid kaasas valmis kirjutatud ja välja trükitud “koondamispaberid”. “Koondamine” sooritati ametikoha — vabariigi presidendi nõunik — lõpetamise teel. Meediale teatati, et ametikoht muutus ühtäkki tarbetuks. Seda hoolimata sellest, et presidendi…
AI kui oopium rahvale
I want to believe
OK, nüüd on selline lugu, et kui te seda teksti näiteks viie aasta pärast loete ja ma täielikult eksisin, siis seda artiklit siin ei ole olemas. Aga kui mul on õigus, on siin must valgel kirjas, et ma ju ometi ütlesin seda teile ning olen kogu aeg niimoodi arvanud. Ma palun teil uskuda kontseptsiooni, suutmata kindlustada, et see töötab. Aga mul on hunnik sõnu, mis üksteise otsa laotuna justkui tunduvad midagi tähendavat. Tuleb välja, et inimesed usuvad tekstimassiive.
Niisiis, hüpotees on järgnev: AI küll muudab maailma, aga suurema osa inimeste jaoks mitte oma tegelike funktsioonide tõttu, vaid pelgalt…
OK, nüüd on selline lugu, et kui te seda teksti näiteks viie aasta pärast loete ja ma täielikult eksisin, siis seda artiklit siin ei ole olemas. Aga kui mul on õigus, on siin must valgel kirjas, et ma ju ometi ütlesin seda teile ning olen kogu aeg niimoodi arvanud. Ma palun teil uskuda kontseptsiooni, suutmata kindlustada, et see töötab. Aga mul on hunnik sõnu, mis üksteise otsa laotuna justkui tunduvad midagi tähendavat. Tuleb välja, et inimesed usuvad tekstimassiive.
Niisiis, hüpotees on järgnev: AI küll muudab maailma, aga suurema osa inimeste jaoks mitte oma tegelike funktsioonide tõttu, vaid pelgalt…
Podcastimaania seest- ja väljastvaates
2019. aasta novembris astusime sõpradega Los Angeleses ühte baari. Ma ei ole vist kunagi ühegi baari pärast nii erutunud. Põhjus polnud aga kohas, mille nimegi ma praeguseks ei mäleta, vaid selles, mis seal toimus. Nimelt üritus pealkirjaga „Moth Slam“. Selle nime taga on lühilugude vestmise õhtu, mille parematest paladest saab osa ühes minu lemmikpodcastis, Moth Radio Houris. Sain sel õhtul aru, et ju on podcastid uuristanud tee minu igapäeva üsna tõhusalt, kui ühe saatejupikese sünni pealtvaatajaks olemine ülevoolavat entusiasmi äratas.
Viimastel aastatel on minu jaoks võrdset kasvukõverat näidanud kõnnitud kilomeetrid ja kuulatud podcastid. Kõndimine ja kuulamine tunduvad hästi sobivat. Aeg-ajalt küsin…
Viimastel aastatel on minu jaoks võrdset kasvukõverat näidanud kõnnitud kilomeetrid ja kuulatud podcastid. Kõndimine ja kuulamine tunduvad hästi sobivat. Aeg-ajalt küsin…
Läbi kukkumine
Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.
1.
Kaja võtab mind vastu Pärnu psühhiaatriakliinikus Roosi tänava nurgal. Selles eestiaegses majas on kunagi ravitud tuberkuloosihaigeid, ilmselt teeb mereõhk kopsudele head. Aga täna, sel pimedal talveõhtul, istun endise kopsuhaigla fuajees mina ja ootan. Ma olen 15 ja passin seal seepärast, et olen juba kaks kuud keeldunud kooli minemast. Igal hommikul lähen hoopis õdedest sõbrannade koju, kellel on arvuti. Võtan vasakult uksepleki alt võtme, keeran ukse lahti ja veedan terve päeva, vahtides internetist komöödiasarju, lugedes kõmu-uudiseid ja vahepeal vaadates pornograafilisi pilte, mis laevad hästi aeglaselt rida rea haaval ja ma…
1.
Kaja võtab mind vastu Pärnu psühhiaatriakliinikus Roosi tänava nurgal. Selles eestiaegses majas on kunagi ravitud tuberkuloosihaigeid, ilmselt teeb mereõhk kopsudele head. Aga täna, sel pimedal talveõhtul, istun endise kopsuhaigla fuajees mina ja ootan. Ma olen 15 ja passin seal seepärast, et olen juba kaks kuud keeldunud kooli minemast. Igal hommikul lähen hoopis õdedest sõbrannade koju, kellel on arvuti. Võtan vasakult uksepleki alt võtme, keeran ukse lahti ja veedan terve päeva, vahtides internetist komöödiasarju, lugedes kõmu-uudiseid ja vahepeal vaadates pornograafilisi pilte, mis laevad hästi aeglaselt rida rea haaval ja ma…
Terror, kollaboratsioon ja vastupanu
24. veebruaril 2022 tungisid Vene väed Ukrainasse ja okupeerisid järgmistel kuudel suured alad riigi põhja-, ida- ja kaguosas. Kuid Ukraina armee vastupanu sundis aprilli alguseks Venemaa sõjalise juhtkonna viima väed välja Tšernihivi, Sumõ ja Kiievi oblastist ning Harkivi oblasti osadest. Seejärel, pärast Ukraina vasturünnakut septembris, deokupeeriti Harkivi oblast peaaegu tervikuna. Novembris suruti Vene väed välja Hersonist, ainsast oblastist, mille pealinn oli venelastel õnnestunud pärast invasiooni vallutada. Okupeeritud Ukraina territooriumid kagus – osad Hersoni, Zaporižžja, Luhanski ja Donetski oblastist – on sellegipoolest jäänud Vene kontrolli alla. Pärast 23. ja 27. septembri vahelisi võltsreferendumeid annekteeris Moskva need neli Ukraina oblastit ja kuulutas…
Stoikute paeluv ja pöörane filosoofia
Stoitsism on viimasel ajal muutunud populaarseks. Antiikaja stoitsismist inspi-reeritud modernse stoitsismi liikumine on sellest kujundamas üht juhtivat elu-filosoofiat, mida on näiteks kirjeldatud kui „uut zeni“.[1] Antiikajal tähistas „stoitsism“ filosoofiakoolkonda, mille rajas Zenon umbes 300 aastat eKr Ateenas. Ta kohtus oma järgijatega linna südames asunud maalitud sammaskäigus – kreeka keeles stoa poikile –, mille järgi koolkond sai oma nime. Stoikute koolkond õitses kuni 3. sajandini pKr, olles Rooma ajastul mõjukaim filosoofiline koolkond. Kui varajaste stoikute teostest on säilinud vaid katkendid ja teiste autorite ülevaated, siis nn Rooma stoikutelt on meieni jõudnud tervikteosed. Neist tuntuimad on Seneca (u 1. saj eKr –…
Ajakirjandus hirmude ajal
Viis viimast on Eesti ühiskonna jaoks kergesti määratletavad aastad. See on hirmude aeg, mis algas koroonahirmuga, jätkus sõja- ja vaesusehirmuga ning lõppu pole näha. Kui vaadata selle aja ajalehti, olgu veebis või paberil, siis suurem osa sellest, mille abil sai määratleda eelnenud kümmeaastakut, on alles. Ja kahjuks enamasti hullemana. Kordan iseennast. Reklaamiraha kadumine, digimeedia ja klikkide valitsus, konfliktikesksus ja polariseerumine, vihakõne ja trollimine, fake news ja valetavad pealkirjad, reklaami ja ajakirjandusliku sisu piiri hajumine. Kokku ühendab neid endiselt üks märksõna: klassikalise kvaliteetajakirjanduse kriis. Tõsi, usaldus ajakirjanduse vastu on suurem kui varem, aga see on kriisiaja usaldus, mida ei saa hästi…
Vikerkaare jälgedes
Mäletame head sõpra, säravat inimest ja alati abivalmis kolleegi artikliga 1997. aasta suvest:
“Jakob Mändmetsa kirjutis kõlbab ka tänapäeval lugeda. Põhitõed on ju samaks jäänud: „Sõnumid peavad olema õiged. Ajalehte ei tohi mingil viisil tarvitada selleks, et oma ligimesele kuidagi halba teha. (. . . .) Tõsine, erapooletu leht ei luba omale kunagi saata niisuguseid teateid, mis teatud liiki inimeste pääle heidaksid varju. Ta sääb omale kõrgemad ülesanded: tema silmis on inimesed ühesugused – kus pahed, neid ta paljastab, kus midagi tehtud, mis kasulik, seda ei salga ta kunagi maha‟.”
“Jakob Mändmetsa kirjutis kõlbab ka tänapäeval lugeda. Põhitõed on ju samaks jäänud: „Sõnumid peavad olema õiged. Ajalehte ei tohi mingil viisil tarvitada selleks, et oma ligimesele kuidagi halba teha. (. . . .) Tõsine, erapooletu leht ei luba omale kunagi saata niisuguseid teateid, mis teatud liiki inimeste pääle heidaksid varju. Ta sääb omale kõrgemad ülesanded: tema silmis on inimesed ühesugused – kus pahed, neid ta paljastab, kus midagi tehtud, mis kasulik, seda ei salga ta kunagi maha‟.”
Semiootika kui kriitika ja ekspertiis
Eestis on saanud tavapäraseks, et loosungite, monumentide ja muude sümbolitega seotud juhtumite puhul tellitakse semiootiline ekspertiis, mis aitaks politseil või kohtul otsuseid langetada. 2004. aastal analüüsiti Lihula mälestusmärki, millele telliti kümme aastat hiljem uus ekspertiis, sest Eesti Leegioni Sõprade Klubi soovis seda taastada. 2006 valmis palju kõneainet tekitanud ekspertiis „Kommarid ahju!“ T-särgile. Ükski neist eksperthinnangutest ei leidnud, et analüüsitud objektid oleksid kahtlusteta õhutanud vaenu (mis ei tähenda, et need olnuksid ohutud). Kuna avalikkuses seostati nii Lihula monumenti kui punasärki siiski natsikuritegudega, võtsid ekspertiisi teostanud semiootikud 2004–2006 ka meedias sõna, et oma positsiooni selgitada.
Lihula monumendi hindamiseks vajalikke parameetreid selgitas toonane TÜ…
Lihula monumendi hindamiseks vajalikke parameetreid selgitas toonane TÜ…
Eestikeelne „Mein Kampf“
Salapärane pop-up kirjastus kurjakuulutava ladinakeelse maksiimi „Feci quod potui, faciant meliora potentes“ (ld „tegin, mis suutsin, tehku paremini need, kes suudavad“) ja märksa vähem ütleva nime „Andres“ nime all on saanud hakkama sellega, millega eesti natsionaalsotsialismi entusiastid ei saanud hakkama isegi üle kolme aasta kestnud Saksa okupatsiooni ajal – tõlkinud eesti keelde Adolf Hitleri poliitilise autobiograafia „Mein Kampf“. Kirjastus on avaldanud ühtede kaante vahel Hitleri raamatu mõlemad osad, eluloolise rõhuasetusega köite, alapealkirjaga „Arveteõiendamine“ (1924), ning programmilisema sisuga köite „Natsionaalsotsialistlik liikumine“ (1926).
Esmapilgul võiks Hitleri raamatu eesti keeles ilmumist seostada kahe sellele eelnenud olulise sündmusega. 31. detsembril 2015 vabanes „Mein Kampf“ autoriõiguste…
Esmapilgul võiks Hitleri raamatu eesti keeles ilmumist seostada kahe sellele eelnenud olulise sündmusega. 31. detsembril 2015 vabanes „Mein Kampf“ autoriõiguste…
Eesti meedia – (veel) vaba, aga kas ka kvaliteetne?
Eesti ajakirjandus on korraga vaba ja surve all – paradoks, mis tõstatab küsimuse mitte ainult meedia sõltumatusest, vaid ka selle kvaliteedist. Kui lugeja ootab faktitäpsust, allikakaitset ja pluralismi, siis reaalsus on sageli vastupidine: kiirustamine, omanike surve, poliitiline kallutatus ja järjest tugevnev tehisintellekti ning valeinfo mõju. Ajakirjandus ei ole enam enesestmõistetavalt avaliku debati filter ja ühise tõe looja, vaid pigem killustunud infokeskkonna üks osaline.
Sellises olukorras muutub eriti tähtsaks küsimus, kes meediat kontrollib ja milliseid väärtusi toimetused teenivad. Kui toimetuse uksest libiseb sisse Kremli troll või omaniku poliitilised huvid, võib ka kõige pikema traditsiooniga väljaanne hetkega kaotada oma usaldusväärsuse. Eesti kui osa…
Sellises olukorras muutub eriti tähtsaks küsimus, kes meediat kontrollib ja milliseid väärtusi toimetused teenivad. Kui toimetuse uksest libiseb sisse Kremli troll või omaniku poliitilised huvid, võib ka kõige pikema traditsiooniga väljaanne hetkega kaotada oma usaldusväärsuse. Eesti kui osa…
Valvekoera mõrv
Ajakirjandus on ülemaailmses kriisis. Kirjutav meedia ei täida enam oma ülesandeid avalikkuse informeerijana ja võimu korralekutsujana, vaid pakub lugejanumbreid taga ajades aina sensatsioonilisemat ja madalalaubalisemat sisu. Ühine avalik ruum on paljudes riikides fragmenteerunud, igale arvamusele ja poliitilisele ideoloogiale vastab oma filtrimull, millest lugeja eelarvamusi vääravad tekstid läbi ei pääse. Arutelude temperatuur on aina tulisem, lugejate veenmise asemel avaldab massimeedia aina rohkem polariseerivaid tiraade, kus autoriga mittenõustuvaid tegelasi tembeldatakse reeturiteks või riigivaenlasteks. Ning kõikjal valitseb kõhe aimus, et tegelikult otsustatakse tulevik hoopis kusagil mujal, platvormidel, millega tõsised ajakirjanikud suhestuda ei taha ja millest teoreetikud on alles hiljaaegu mõtlema hakanud.[1]
Nii võiks kirjeldada…
Nii võiks kirjeldada…
Tallinna saunad
Mind on kaua vallanud petlik tunne, et Tallinnas on avalikke saunu ja kinosid ühepalju – pikki aastaid mõlemaid 14. Tõepoolest, 1920. aastate algul tegutses Tallinnas 14 sauna, nagu on kirjutanud Robert Nerman (Postimees, 24.10.2008), kinode arvu ma ei tea. Vanade teatmike järgi oli 1964. aastal Tallinnas 14 kino, kui nende hulka lugeda ka klubilaadsed asutused, kus alaliselt filme näidati ja kuhu igaüks võis pileti osta. 14 sauna oli 1985. aasta telefoniraamatus – seega siiski paarkümmend aastat hiljem (sel ajal oli Kallavere, nüüdse nimega Maardu linn, Tallinna linnaosa ning sealne saun oli arvatud pealinna pesemisasutuste hulka). Tegelikult on see vahekord aegade…
Kamuflaaž
Olime elanud terve elu usus, et sõda ei tulegi ja heavy metal mängib igavesti! Me polnud millekski ette valmistunud, sõjaväest saime ära kes kuidas, mina astmaga, Silver hullupaberitega, Rom ülekaaluga. Temast sai äraspidisel moel kaalujälgija – kui paljudel on raske hoida saledat joont, siis Rom nägi vaeva, et ta sajast kilost alla ei langeks.
Meil polnud vähimatki aimu, kuidas käituda siis, kui peaks süttima maja, rebenema otsast kellegi käsi või jalg, või kui ühtäkki on su tänaval vaenlase sõdurid! Kas me lootsime, et täiesti ootamatult ilmnevad võimed ja oskused, millest meil endil polnud aimugi? Hüppame välja põleva maja aknast, imik süles,…
Meil polnud vähimatki aimu, kuidas käituda siis, kui peaks süttima maja, rebenema otsast kellegi käsi või jalg, või kui ühtäkki on su tänaval vaenlase sõdurid! Kas me lootsime, et täiesti ootamatult ilmnevad võimed ja oskused, millest meil endil polnud aimugi? Hüppame välja põleva maja aknast, imik süles,…
Lapsepõlv pahempidi maailmas
Viivi Luige raamatus „Seitsmes rahukevad“ kohtab lugeja sellist Eestit, mida ei leia filmidest või pildiraamatutest. Siin ei ole idüllilisi maastikke, rahvariides lauljaid ega Tartu Ülikooli sammaste all poseerivaid vormimütsides üliõpilasi. Pildiraamatu-Eesti on kevadine ja suvine, Viivi Luige Eesti on sügisene ja talvine, soine, porine ja pime. Ning kummaline ja absurdne, nagu vanade muinasjuttude pahupidi maailmas. Siin hoitakse mesipuusse peidetult vana saksa tääki, metsas kuuse all seisab keedupott, küla kõige korralikumatest majadest on inimesed minema viidud või põgenenud. Teerada on vee all, vee all paistab rohi. Inimesed niidavad jää pealt heina. Vanaemale antakse püss, et ta valvaks lauta. Mehed on kadunud…
Tehisintellekt ja Eesti teadmustaristu tulevik
Tehisintellekt (TI)[1] on jõudnud Eesti haridussüsteemi. Haridusjuhid suhtuvad TI kasutamisse valdavalt positiivselt, aga vähe on toimunud avalikke ja koolide-siseseid kriitilisi arutelusid. Pilk on pigem olevikus või lähitulevikus, kaugemale ei vaadata. Ebakriitilisele suhtumisele TI kasutamisse osutavad näiteks üldhariduskoolide programm TI-Hüpe 2025 ja mitme ülikooli regulatsioonid TI kasutamise kohta õppeprotsessis. TI levikut kõrghariduses peetakse paratamatuks ja leitakse, et sellega tuleb kohaneda ning kasutada TI-d „targalt“ ja „õpipartnerina“. Seda ei võeta kui alles loomisjärgus taristut, mida saab kujundada ja kritiseerida. Need arengud tekitavad põhimõttelisi küsimusi õppeprotsessi enese eesmärgi ja TI-ga seotud laiemate probleemide kohta. Sotsiaalteadlased ja teaduse-tehnoloogia uurijad on neid probleeme uurinud aastakümneid.
Alustuseks…
Alustuseks…
Mu eluarmastus suri juba mõned aastad tagasi ja ma ei pannud seda isegi tähele
Alates ajast, mil olin väike tüdruk, teadsin alati, et tahan passida internetis. Kui mu klassiõde endale iPod Touchi sai ja seda üheks õhtuks lahkelt mulle laenas, tundsin, et olen jõudnud nirvaanasse. Olemas on masin, mis mahub peopessa, kuid on samas ühendatud internetiga. Ning internetis on teadupoolest olemas kogu universum. Sel hetkel said maailm ja internet minu jaoks üheks. Lõpuks ometi sain aru, mida päriselt tähendab see, kui Švejki raamatus kirjutati, et maakera sees on veel üks maakera, hulka suurem kui väline.
Lunastaja saabumine
Võtsin sõbranna iPod Touchi endaga tol õhtul kõikjale kaasa ehk istusin temaga oma lapsepõlvekodu diivanil, vetsupotil ja teki all…
Lunastaja saabumine
Võtsin sõbranna iPod Touchi endaga tol õhtul kõikjale kaasa ehk istusin temaga oma lapsepõlvekodu diivanil, vetsupotil ja teki all…
Vintpüssid 1905. aasta revolutsionääridele
1905.aastal puhkes Vene impeeriumis, eriti selle läänepoolsetel ääremaadel ulatuslik poliitiliste ja sotsiaalsete rahutuste laine, mille mitmekülgsete põhjuste sekka kuulusid rahulolematus riigi autokraatliku põhikorraga, vastumeelsus majandusliku ebavõrdsuse ja rahvusliku rõhumise suhtes ning edutult kulgenud Vene-Jaapani sõda. Revolutsiooni alguspunktiks peetakse 1905. aasta jaanuarikuist Verist Pühapäeva, mil Peterburis tsaari paleed valvanud soldatid avasid tule preestri (ja salapolitsei agendi) Georgi Gaponi juhitud rahumeelse töölismeeleavalduse pihta. Pea kohe puhkesid laialdased streigid vabrikutööliste ja raudteelaste seas ning rahutused maapiirkondades. Sama aasta sügisel püüdis Nikolai II rahvast maha rahustada, kuulutades välja nn Oktoobrimanifesti, mis lubas tsaaririigi kohta enneolematuid reforme, nagu kodanikuvabaduste kehtestamine ja valitava Riigiduuma – Venemaa…
Lähisuhtevägivalla kajastamine eesti meedias
Lähisuhtevägivald (LSV) on Eestis sedavõrd levinud, et sellest kirjutades ja rääkides on korduvalt kasutatud sõna „epideemia“.[1] Vägivaldne inimene võib ohvri isoleerida, ent vägivald ise ei sünni isolatsioonis. See, kuidas reageerib vägivallale ühiskond, mõjutab nii vägivallatsejaid ja ohvreid kui ka ühiskonda laiemalt. Mida ja keda peetakse vägivalla toimumise eest vastutavaks? Kuidas räägitakse vägivallast ja kes saavad vägivalla teemadel sõna? Ühiskondliku arvamuse kujundamisel on võtmeroll meedial.
LSV on selgelt soolisustatud. Kuigi nii ohvreid kui toimepanijaid on mõlemast soost (tasub silmas pidada, et vägivallatseja ei pruugi olla vastassoost), on pilt tugevalt kaldu naissoost ohvrite ja meessoost vägivallatsejate poole. 2024. aasta Euroopa Liidu ülese uuringu[2]…
LSV on selgelt soolisustatud. Kuigi nii ohvreid kui toimepanijaid on mõlemast soost (tasub silmas pidada, et vägivallatseja ei pruugi olla vastassoost), on pilt tugevalt kaldu naissoost ohvrite ja meessoost vägivallatsejate poole. 2024. aasta Euroopa Liidu ülese uuringu[2]…
Pildil püsimise paratamatus
Viivi Luik. Pühaduse purunemine. Tartu: Ilmamaa, 2024. (Eesti mõttelugu; 179). 320 lk. 19.99 €.
Viivi Luige mitteilukirjanduslik looming on kasvanud õige mahukaks. Luige esimene publitsistikaraamat „Seitse naist“ ilmus 1989, 1998 järgnes „Inimese kapike“, 2006 „Kõne koolimaja haual“, 2010 Hedi Rosmaga kahasse sündinud „Ma olen raamat“. 2017 trükitud „Pildi ilu rikkumise paratamatus“ oli juba õige kogukas, 2020 tuli välja „Selle kevade tervitus“, 2023 „Kuldne kroon“ ja nüüd siis „Pühaduse purunemine“.
Siiski pole Luik esseisti ja publitsistina nii viljakas, kui võiks väljaannete arvu ja mahu järgi hinnata. „Pühaduse purunemise“ varem kaante vahel ilmumata osa on õige väike. Osa tekste ilmub raamatus lausa kolmandat korda…
Viivi Luige mitteilukirjanduslik looming on kasvanud õige mahukaks. Luige esimene publitsistikaraamat „Seitse naist“ ilmus 1989, 1998 järgnes „Inimese kapike“, 2006 „Kõne koolimaja haual“, 2010 Hedi Rosmaga kahasse sündinud „Ma olen raamat“. 2017 trükitud „Pildi ilu rikkumise paratamatus“ oli juba õige kogukas, 2020 tuli välja „Selle kevade tervitus“, 2023 „Kuldne kroon“ ja nüüd siis „Pühaduse purunemine“.
Siiski pole Luik esseisti ja publitsistina nii viljakas, kui võiks väljaannete arvu ja mahu järgi hinnata. „Pühaduse purunemise“ varem kaante vahel ilmumata osa on õige väike. Osa tekste ilmub raamatus lausa kolmandat korda…
Ela!
Imekaunil kevadhommikul päev enne ülestõusmispüha heitis direktor minut enne täistundi pilgu käekellale ja kinnitas veel kord kõikidele õpetajatele, kes seisid koos temaga Emajõe kaldal: ta tuleb, tema legendaarses punktuaalsuses pole põhjust kahelda. Seejärel vaatas koolijuht enda selja taha, kuhu oli kogunenud mitusada elevil gümnasisti, ja hüüdis valju baritoniga: üks minut. Ning oh imet, niipea kui kumises Jaani kiriku esimene kellalöök, lõi jõe pruun pind kihama, nagu hakkaks siin, sadade silmapaaride tähelepanu keskpunktis, kohe purskama vulkaan või midagi veelgi võimsamat. Kui vee keemismöll oli jõudnud haripunkti, kerkis keerise epitsentrist ei rohkem ega vähem kui kuldselt läikiv allveelaeva torn. Selle järel laev…
