Ave Taavet, 2024

Jälle on üks aasta Vikerkaart ümber saanud. Lugejad olid jätkuvalt meie lainel veebis, raadios, paberil ja üheskoos Fotografiska saalis, mille eest oleme lõputult tänulikud. Avaldasime tekste läbikukkumisest, kväärkultuurist, mälestustest, kriisidest, Tallinnast, sõjafilosoofiast, humanismist ja skibidist. Aasta vaimu võttis aga ilmselt kõige paremini kokku Marta Pulga lugu võitlusest iseendaga ja jõudmisest ATH-diagnoosini. Sellest tekstist sai mõne nädalaga kõige loetum lugu Vikerkaare veebis üldse, sellest ajast kui meil lugemisträkker on olnud, seda loeti rohkem kui kõiki ülejäänud aastatopi lugusid kokku. Nii et kui sul see lugu veel mingil moel lugemata on, siis alusta oma uut aastat sellega.

Põhjuseid ärevuseks jagub. Ukraina sõda jätkub ja kuigi meie mail on õnneks jätkuvalt rahu, on siiski murettekitavaid märke meie poliitika julgeolekustamisest – nii kirjutas suvises kriisidenumbris Tõnis Saarts. Sel teemal vestlesime ka Fotografiska suures saalis, saate seda vestlust kuulata meie IDA-Raadio lehelt. Jätkub ka sõda Gazas, mis on kütnud kirgi terve aasta jooksul ka Eestis, ainult et peamiselt kultuurisõdade vaimus. Selle asemel, et taguda oma sõpru maapõhja selle eest, et nad toetavad ühte või teist poolt (Lähis-Idas pole sellise klaviatuurisõdalase-toetusega niikuinii midagi peale hakata), võiks lugeda rohkem tekste piirkonna ajaloost, tänapäevast ja võimalikest tulevikkudest. Üks koht, kust alustada, on näiteks Kristjan Pruuli tekst tehnoloogia rollist Gaza sõjategevuse võimendamisel. Kuulata võiks ka Taskuvikerkaare aasta populaarseimat episoodi, milleks oli vestlus Gustav Kalmuga antisemitismi poliitilisest kasutamisest Euroopas ja mujal.

Oma lugejad leidsid siiski ka olmelisemad ja ajatumad teemad. Elu Tallinnas pakkus inspiratsiooni räntideks (Anette Parksepp) ja rõõmuhüüeteks (Sveta Grigorjeva). Oma kiidulaulu said ka Tallinna saunad – mingu neil ka uuel aastal hästi! Doris Kareva tagakiusamine Tartu ülikoolis 1978ndal aastal kõlab ka täna vägagi päevakajaliselt. Aga mitte vähem populaarne ei olnud Tiit Aleksejevi meenutused Tartust kümme aastat hiljem.

Kirjanduskriitikast kogusid populaarsust Made Luiga arvustus Sven Mikseri “Varedast”, Johanna Rossi arvustus Mati Undi biograafiast ja Alari Alliku mõtisklus Strugatskite radadel.

Uuel aastal jätkame kõigil rinnetel. Võrklaev tänavu meile uut kodukat ei andnud, ehk annab Ligi selle 2025ndal. Igaljuhul oleme teiega paberil, veebis, raadios ja laivis. Pange end kirja meie kuulajaks IDA-raadios, Spotifys ja kõigis podcasti-äppides. Ja muidugi uuendage Vikerkaare tellimust, tellige teine ka sõbrale kingituseks ja veetke vaba aeg heade tekstide seltsis. Aasta viimasteks tundideks anname kaasa Marta Pulga soovid ja sajatused:

“Mul on kõrini ravitsejatest, konstellööridest ja teistest, kes esitlevad arvamusi faktidena, ingliterapeutidest ja spirituaalsetest ossidest, kes joodavad inimestele mingeid ainekokteile ning jutustavad kaksikhingedest ja muust jurast. Mind ajab närvi, et kui ma tagantjärele guugeldan oma esimese psühholoogi Ene nime, näen, et ka tema on hoopis holistiline terapeut, kes jagab oma sotsiaalmeedias Ants Rootslase saadet. Mul on kõrini inimestest, kes põhjendavad iseloomuomadusi tõsimeeli tähtkujudega ja peavad end sealjuures intelligentseteks. Kui ma veel ühe korra pean kuulma „jäärade eripäradest“, siis ma löön sulle selle Maalehe horoskoobiga vastu pead. Ma põlgan neid inimesi, kes oma teadmatuses teevad teistele kahju ja võtavad neilt selle eest veel raha. Ja samal ajal olen ma tänulik. Sellele ühele mehele, kes pärast minu 20 aastat vaimse tervise süsteemis tundis ära, millega on tegemist. Neile tarkadele naistele – psühhiaatrile ja psühholoogile –, kes õpetavad mind täna, kuidas elada ja, veel enam, õitseda, sellise ajuga, nagu minule juhtumisi antud on”.

Vikerkaare populaarseimad tekstid aastal 2024 olid järgmised, tähestikulises järjekorras:

Tartu 1988 – Tiit Aleksejev

Ühe luhtunud soovi radadel Stalkeri ja Shinrani jälgedes – Alari Allik

Kohusest olla paiksooline – Sara Arumetsa

Ühe magalas elava naise päevik – Sveta Grigorjeva

Tallinna saunad – Jaakko Hallas

Tallinn 1978 – Doris Kareva

Suur-Eesti viirastus varases eesti rahvusluses – Mart Kuldkepp

Lase kirjutades käsi vabaks! – Made Luiga

Alaliselt ajutine Tallinna ühistransport – Tambet Muide

120 sammu eduni ehk allaandmise manifest – Heneliis Notton

Tallinnas on (elu alati natukene) sitt – Anette Parksepp

“Noorus kohustab” – Linnar Priimägi

Gaza ja tehisaru, ehk kuidas Iisrael tapatalgud täielikult automatiseeris – Kristjan Pruul

Läbi kukkumine – Marta Pulk

Kaitsedemokraatia militaarses infooaasis – Eesti lähitulevik? – Tõnis Saarts

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar