Eesti sotsiaalmeedias koguvad tuntust manosisuloojad, kes õpetavad noormeestele, kuidas olla „õige mees“, levitades hüpermaskuliinseid ja seksistlikke ideoloogiaid. Nende sisu levib videote kujul ennekõike TikTokis, Instagramis, aga ka YouTube’is. Peamiselt on…
On terve hulk sotsiaalmeediakasutajaid, kes ei ole oma tuntust üles ehitanud viimistletud klantspiltidele, põnevatele kiire montaažiga seiklusvideotele ega üldiselt sotsiaalmeedias levinud positiivsusnormile. Vastupidi, nad on otseülekannetes ehk laivides purupurjus, kaklushimulised…
Aasta 2025. Paavst Franciscus sureb päev pärast USA asepresidendi J. D. Vance’i külaskäiku. Minutite jooksul levib sotsiaalmeedias tohutu hulk selleteemalisi meeme ning paljude jaoks pärinebki esmane info just neist, sest…
Sotsiaalmeedia seos kodanikuaktiivsusega tõusis fookusesse juba araabia kevade ajal, mil massilisi proteste hakati kutsuma „Facebooki-revolutsiooniks“. Digiplatvormide roll kerkis esile ka mõned aastad hiljem Occupy-liikumises. Nende sõnum „We are the 99%“,…
Uued tehnoloogiad muutuvad ajapikku igapäevaelu rutiinseks osaks, arenevad kasutajate eelistuste ja teguviiside koosmõjul „metsikust“ „taltsaks“, millestki erakordsest millekski vaevumärgatavaks ja iseenesestmõistetavaks. Tänaseks oleme sellega, mida harjumuspäraselt sotsiaalmeediaks nimetame, elanud umbes…

Eesti ajakirjandus on korraga vaba ja surve all – paradoks, mis tõstatab küsimuse mitte ainult meedia sõltumatusest, vaid ka selle kvaliteedist. Kui lugeja ootab faktitäpsust, allikakaitset ja pluralismi, siis reaalsus…

I want to believe OK, nüüd on selline lugu, et kui te seda teksti näiteks viie aasta pärast loete ja ma täielikult eksisin, siis seda artiklit siin ei ole olemas.…

Ajakirjandus on ülemaailmses kriisis. Kirjutav meedia ei täida enam oma ülesandeid avalikkuse informeerijana ja võimu korralekutsujana, vaid pakub lugejanumbreid taga ajades aina sensatsioonilisemat ja madalalaubalisemat sisu. Ühine avalik ruum on…

Lähisuhtevägivald (LSV) on Eestis sedavõrd levinud, et sellest kirjutades ja rääkides on korduvalt kasutatud sõna „epideemia“.[1] Vägivaldne inimene võib ohvri isoleerida, ent vägivald ise ei sünni isolatsioonis. See, kuidas reageerib…

Viis viimast on Eesti ühiskonna jaoks kergesti määratletavad aastad. See on hirmude aeg, mis algas koroonahirmuga, jätkus sõja- ja vaesusehirmuga ning lõppu pole näha. Kui vaadata selle aja ajalehti, olgu…

Rahvaste enesemääramine on nüüdisaegse poliitilise mõtte ja rahvusvahelise õiguse keskseid põhimõtteid. Selle aluseks on ülev ja võimestav ideaal, mille sisuks on kollektiivi – rahva või rahvuse – vabadus soovimatust välisest…

1. Trikster on jutustatud tegelane. Jutustus on tema element, ta sünnib jutustusest, elab jutustuses ja viimaks ka lahkub jutustuse läbi, võttes selle endaga kaasa. Aga jutustus paneb vastu. Jutustus tuleb…

1. Kaart Lapsest saadik on mind kütkestanud igasugu maakaardid. Mitte tavapärased kaardid. No need siiski ka, mingil määral. Ikka oli tore vaadata lapsena nt Hiina kaarti, USA kaarti. Võibolla see…

1944. aastal, pärast Saksa armee välja tõrjumist, taastas Nõukogude Liit Balti riikides „Nõukogude võimu“. Taassovetiseerimise väljavaade käivitas suurima baltlaste põgenemislaine, mille käigus pages Läände kuni 300 000 eestlast, lätlast ja…

Rahvaste enesemääramise ajalugu on enamasti poliitilise vabaduse ajalugu. Alates 20. sajandi algusest, kui see mõiste esile kerkis, on seda seostatud gruppidega, kes nõudlevad otsustusõigust seoses konkreetse territooriumiga, olgu siis autonoomia…

„…valik ei ole lihtsalt valimise küsimus, vaid selle tagajärg, mis oleks toimunud niikuinii.“[1] László Krasznahorkaist sain ma teada tänu Béla Tarri filmidele. Raamatu „Saatanatango“ ainetel väntas ta „Needuse“ (1988) ja…

LIIBANON 2011. Olin kolinud Liibanoni õppima pärast seda, kui Iisrael keelas mul uuesti Palestiinasse sisenemise. Üks sõber, kellega olin kavatsenud korterit jagada, jõudis kohale mõni nädal enne mind. Kuulnud üürile antavast…

Me oleme maailma pahupidi pööramas. Tohutud kaevandamisoperatsioonid kisuvad puruks kaljut, tuues päevavalgele liitiumi, koltanit ja sadu teisi mineraale, et toita meie gargantualikku isu elektrooniliste vidinate järele. Jõesängidest ja ookeanipõhjast ammutatud…

Sõjauudised, kliimaärevus, tervisemured, suhtejamad… kellele ei oleks tundunud, et lained löövad üle pea kokku ja ainus lahendus on kasvõi korraks tavaelust välja astuda. Õigupoolest pole selleks isegi mingit isiklikku ega…
Prügi on igal pool. Tänavad on sellega kaetud, kuni prügiauto need ajutiselt puhtaks teeb. Kodus peibutab meid prügikast, kus kõik selle essee mustandid on üksteise järel leidnud oma õige koha…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.