Artikkel
-
„Ideoloogia on inimese pidurõivas“. ZA/UM-i blogi ja selle jäljed Sirbis
Üks viimaste aastate zaumolooge Eva Kinkar, kes siinses numbris annab detailsema ülevaate rühmituse tegutsemisest, on varem Müürilehes ZA/UM-i kirjanduslik-kultuurilise toodangu kokku võtnud nii: „Põhitekstideks on … blogid ZA/UM (2009–2016) ja…
-
Aeg liigestest on lahti
Aasta oli siis 2013, kui salapärane kultuurirühmitus ZA/UM kirjastas Robert Kurvitza esimese – ja seni ainsa – romaani: „Püha ja õudne lõhn“. Raamat äratas ilmudes kohe tähelepanu, kuid vastuvõtt jäi…
-
Eesti kirjanduse hüvastijätt eesti kirjandusega
Bob Dylanile 2016. aastal antud Nobeli kirjandusauhind ning kaks aastat hiljem Kendrick Lamari võidetud Pulitzeri preemia täitsid traditsioonilise ja sotsiaalmeedia üsna tüütu debati ja aruteluga selle üle, mis ikkagi on…
-
ZA/UM-i lugu viies peatükis
Novembris 2023 möödus kümme aastat kultuurirahva kunagi kihama pannud Sirbi-skandaalist. Peategelasteks olid rühmituse ZA/UM liikmed, Eesti nüüdiskultuuri toonased mässajad, nimetatud ka „veebis tegutsevaks marginaalide seltskonnaks“, „suhteliselt vähetuntud rühmituseks“.[1] Zaumnikute lugu…
-
Vikerkaare podcast 29: Johanna Ross ZAUMist
Taskuvikerkaarel on külas Johanna Ross, kes räägib kirjandusrühmitusest ZA/UM: mis küsimusi lahati nende blogis, mis aated olid Sirbi ülevõtmise taga, kas kommunism oli esteetiliselt cool jpm. Arutletakse ka kuraasikate meeste…
-
Vikerkaare loetuimad tekstid, 2023
Vikerkaare lugejate süda tuksus sel aastal poliitika rütmis. Liberaalse bloki võit kevadistel valimistel pani nii mõnegi autori mõtisklema vaikivate eelduste üle Eesti poliitikas. Gustav Kalmu artikkel “Liberalismi vastu” leidis tee…
-
Venemaa dekoloniseerimine?
Tunnistan, et sõna „dekoloniseerimine“ tekitab minus isekalt keerulisi tundeid. Ma olin teinud dekoloniseerimisest oma 2014. aastal ilmunud raamatu „Impeeriumi apokalüpsis“ („Imperial Apocalypse: The Great War and the Destruction of the…
-
In situ de facto
Ilmunud Vikerkaares 1992, nr 5 Peeter Heina te ju tunnete, raadioajakirjanikku. Oli vast märtsiküüditamise aastapäeva paiku, kui Peeter Hein viis raadiomaja labürintlikke koridore pidi Hando Runneli, nii-öelda luuletaja, ühte üsna…
-
Närviline võim ja kunst
60ndatel kirjutas Ameerika poliitikateoreetik Karl Deutch „valitsuse närvidest“ lootuses, et tulevased digivõrgustikud parandavad riigi kommunikatsiooni- ja kontrollimehhanisme. Toonane utoopiline küberriik on tegelikkuses aga hakanud sarnanema sellega, mida William Davies on…
-
Okupeeritud Herson: Ukraina kolmhark ja Vene invasiooni vastases võitluses hukkunute portreed on kõrvaldatud ja asendatud Teises maailmasõja hukkunute piltidega. Vardasse on Ukraina lipu asemel tõmmatud Nõukogude võidulipp. Mõkola Homanjuki foto 2022. aasta suvest.Monumendid sõja ajal
Kõikjal maailmas seatakse praegu ajaloolisi monumente kahtluse alla. „Suurmeeste“ kujud on kistud välja nähtamatusest, mida Austria kirjanik Robert Musil pidas nende kõige silmapaistvamaks tunnuseks. Kivis ja pronksis põlistatud omaaegseid austatud…
-
Keskuseta geograafia poole
NSV Liidu uuringute massiivne keskendumine ideoloogiale on viimastel aastakümnetel ähmastanud geograafia tähtsust. Valdav enamus käsitlustest lähtub soovist aru saada Euroopa kõige püsivamast jõupingutusest rajada süsteem, mis oleks alternatiiv kapitalismile. Asetades…
-
Milleks monument?
Milleks on tarvis monumenti? Teoreetiliselt peaks monument kindlustama mingi mälestuse unustamatuse ka siis, kui aeg möödub, inimesed sukelduvad oma kaasaja probleemidesse ning otsesed mäletajad kaovad. Kuid monumendid ei tarreta minevikku…
-
Autosave-File vom d-lab2/3 der AgfaPhoto GmbHNõukogude sõjatehase fassaadi taga
Tallinna Kesklinnas asuvast Dvigateli kvartalist on kujunenud sotskolonialismi sümbol, kuid seni kasutamata arhiividokumendid näitavad, et uhke fassaadi taga oli elu palju proosalisem. Salastatud suurtehase töötajad olid parteikoosolekutel agarad kurtma oma…
-
Mõistus masinas
Kas inimese vaim ehk mõistus on olemuselt digitaalne? Või kui mitte, siis kas saab seda ilma oluliste kadudeta digitaliseerida ja arvutisse üles laadida ning sealt jälle teise kehasse alla laadida?…
-
Vikerkaare podcast 27: Tarmo Jüristo ja Gustav Kalm liberalismi piiridest
Taskuvikerkaar jätkab arutelu liberalismi ja konservatismi vastandamise üle Eesti poliitikas. Kas Eesti valijaid päriselt huvitab kliimapoliitika ja geiabielud? Mis küsimused ei saa poliitilises arutelus piisavalt tähelepanu? Külas on liberalismikriitik Gustav Kalm ja liberaalne…
-
NSVL-i dekoloniseerimine: saateks
Nõukogude Liidu uurijad on nõutud. Pärast 24. veebruari 2022 pidid kõik seda piirkonda uurivad teadlased küsima endalt: mis juhtus? Kuidas sai minna nii, et ka kõige pessimistlikumad analüütikud ei näinud…
-
Toimetajalt: Dekoloniseerimisest ja monumentidest
Pärast 7. oktoobrit omandas sõna „dekoloniseerimine“ ühtäkki kurjakuulutava sisu. See hakkas tähendama eufemismi tapmistele ja piinamistele, mis taotlesid genotsiidi ja etnilist puhastust nende vastu, kes saanud külge koloniaalasuniku sildi. Maailmas…
-
Uus Lähis-Ida
Ilmunud Vikerkaares 2006, nr 9 25. juunil ründasid kolm Palestiina sõjalist organisatsiooni, sh valitsev Hamas, Iisraeli sõjaväebaasi, tappes kaks sõdurit ja võttes kolmanda pantvangi. 12. juulil ületasid Liibanoni Hezbollahi võitlejad…
-
Iisraeli valik
Ilmunud Vikerkaares 2003, nr 10–11 Lähis-Ida rahuprotsessil on lõpp peal. See ei surnud, vaid tapeti. Mahmud Abbasi kõigutas Palestiina omavalitsuse president ning alandas Iisraeli peaminister. Tema järglast ootab samasugune saatus.…
-
Kõigi reformide ema
Demokraatlikus riigis saavad mistahes elusfääri reformid seadusteks parlamendi otsusega ning ideaalis ka lähtuvad sellest. Reformide kvaliteedi ja efektiivsuse määrab parlamendi kompetentsus, ettenägelikkus ja vastutusvõime. Eestis on enamik reforme viimasel aastakümnel…
-
Vikerkaare podcast 26: Sven Mikseriga loomingust ja poliitikast
Taskuvikerkaares räägime noorkirjanik ja veteranpoliitik Sven Mikseriga kirjandusest, kujunemisromaanist ja selle tehnikast. Aga jutt läheb ka Europarlamendi peale ning arutame sotside koha üle vastanduses liberalism/konservatism. Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate…
-
Võõras, oma, kasvav Euroopa Liit
Mõned minu Soome kolleegid sõitsid 2004. aasta volbriks Tallinnasse, et saada osa ajaloolisest Eesti Euroopa Liiduga liitumise hetkest. Siin tabas neid hämmeldus ja pettumus. Mingit suurt rahvapidu ega juubeldamist ei…
-
Tööaja vähendamine kui strateegia tasaareneva ühiskonna loomisel
Kuigi tööaja vähendamine on saanud ulatuslikku tähelepanu teistes riikides, pole see Eesti poliitilistes diskussioonides veel fookuses olnud. Käesolevas artiklis avame tööaja vähendamise kui strateegia tagamaid ja selgitame võimalikku kasu, mida…
-
Kliimapoliitika majanduslik pale
Kliimapoliitikas nii meil kui mujal on kolm põhimõttelist valikut. Esimeseks võimaluseks on jätkata arengurajal, kus inimtegevuse mõju kliimale kasvab edasi ja toimetulek kliimamuutuste mõjudega jääb eelkõige inimeste ja ettevõtete endi…
