Läksin kord Solarise keskusesse. Kui muidu astud sisse, nagu kaubanduskeskusse ikka astutakse, õigustatult sissekodeeritud ootusega, et vastu võtab mahe kaubanduskeskuselõhn, torkas seekord ninna hoopis korralik sitahais. Ajasin oma asjad ära,…
Igal sekundil visatakse maailmas minema veoautokoormatäis tekstiile. Enamik neist jõuab prügimägedele, mida on näha kosmosest. Me elame planeedil, mis muutub prügiks kiiremini, kui jõuame aru saada. Kui kõnnime mööda Eestimaa…
Paljud meist on viimasel ajal kogenud olukordi, kus keegi jagab vaimustunult oma kogemusi tehisaruga – demonstreerib näiteks selle genereeritud laulu, kõnet või fotot „mina 30 aasta pärast“ või tutvustab tehisaru…
Kommipaberist Enamasti mõtleme prahist kui millestki väikesest ja tarbetust. See koguneb taskusse, kotti, lauanurgale, elektroonikaseadmetesse ja mõnikord ajukäärude vahelegi. Prügi on ühtaegu materiaalne, sümboolne ja ökoloogiline. Lapsepõlvest on meeles manitsus:…
Meie ettepanek on rajada prügiladestusaukude võrgustik. Augud asuksid heades ja ilusates kohtades ning nende suurus varieeruks olenevalt sellest, kui heaks tuleviku elukohaks me konkreetset paika peame. Ametliku jäätmekäitluse kõrval tuleb…
Kadarik Tüür Arhitektide Prügitempli idee on täiesti loogiline. Prügiküsimus on pidevalt kohal meie praktikas, aga me ka mõtleme pidevalt prügi peale. Poleks sugugi ootamatu, kui prügiga seotud tegevused ja mõtted,…

Hoolimata tõsiasjast, et igal aastal toodetakse maailmas kümneid tuhandeid tonne tuumakütuse jääke, ei ole mitte ühelgi tuumaenergiat kasutaval riigil praegu veel püsivaid lahendusi radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseks. Soome tuumajäätmefirma Posiva väidab…

Eestis on saanud tavapäraseks, et loosungite, monumentide ja muude sümbolitega seotud juhtumite puhul tellitakse semiootiline ekspertiis, mis aitaks politseil või kohtul otsuseid langetada. 2004. aastal analüüsiti Lihula mälestusmärki, millele telliti…

Leho Rubis on maalija ja bambusflöödi mängija Paides. Uurimistööga budistlikust kunstist kaitses ta magistrikraadi orientalistikas. Oma figuurmaalides suudab kunstnik kammitseda niihästi tempellikku tardumust kui ka vaimsuse ärksust. „Poeetiliste sisemaastike“ sarja…

Viimase kümnendi arengud annavad alust väita, et oleme – globaalselt, aga ka Eestis – jõudnud selgelt teistsugusesse ajastusse: kriiside ajastusse. Kriisid ei ole enam suhteliselt stabiilset kes1kkonda ja arengut häirivad…

Stoitsism on viimasel ajal muutunud populaarseks. Antiikaja stoitsismist inspi-reeritud modernse stoitsismi liikumine on sellest kujundamas üht juhtivat elu-filosoofiat, mida on näiteks kirjeldatud kui „uut zeni“.[1] Antiikajal tähistas „stoitsism“ filosoofiakoolkonda, mille…

Tähistades 1939. aastal oma kuuekümne viiendat sünnipäeva, meenutas Konstantin Päts, et tema elu kõige pingelisem päev oli olnud 1918. aasta 17. detsember.[1] Kui arvestada, kuidas sel päeval Tallinnas toimunud sündmused…

Meedia vahendusel on aastate vältel populariseeritud seisukohta, et eesti külas üksikemasid ära ei põlatud.[1] Kinnituseks tuuakse „eesti talurahva elu parima kirjeldaja“ pastor August Wilhelm Hupeli tähelepanekud 18. sajandi viimasest veerandist.…


Tehisintellekt (TI)[1] on jõudnud Eesti haridussüsteemi. Haridusjuhid suhtuvad TI kasutamisse valdavalt positiivselt, aga vähe on toimunud avalikke ja koolide-siseseid kriitilisi arutelusid. Pilk on pigem olevikus või lähitulevikus, kaugemale ei vaadata.…

Sitatorn oli omakirjastuslik tasuta leviv ajaleht, mida ilmus ajavahemikus 1997–2002 kuus põhinumbrit ning lisaks üks erinumber Kõhutuul (1998). Kõigi numbrite maht oli 4 A4 formaadis lehekülge, tiraaž reeglina 300 eksemplari.…

Sel kevadel ja suvel on Kumu kunstimuuseumis väljas lai ülevaade eesti kunsti ainulaadse sõsarkonna – kolme õe Kristine, Lydia ja Natalie Mei loomingust. Tegemist on kunstnikega, kes olid Eestis mitmeski…

Loomulikku stiili kohates oleme meeldivalt üllatunud, sest uskusime, et kohtume autoriga, aga leidsime inimese. Tähendused saavad oma väärikuse sõnadelt, mitte ei anna seda neile. Blaise Pascal, „Mõtted“ Nagu iga arutlejat,…

Kunstiloo ja -teaduse oluline probleem on ajast aega olnud silmaga nähtavate ja käega katsutavate teoste „tõlkimine“ tekstiks, kunstikirjutuseks. Sellest saadik, kui Homeros „Iliases“ Achilleuse kilpi kirjeldas, on retoorikas kõneainet pakkunud…

Mõisahoone pärandiloomes. Sõjad kui periodiseerimise algühik Isegi valdkond nagu kunstiteadus jääb harva puutumata reaalpoliitikast – ja sõdadest. Nagu praegused konfliktid on värskelt meelde tuletanud, tavatsetakse sageli just kultuuriobjektide kaudu näidata…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.