Postkoloniaalne hetk maailmapoliitikas
Nada Elia: 17. novembril 2024 jõudsid avalikkuse ette teated, et Gazas asuva al-Shifa haigla ortopeedilise kirurgia osakonna juhataja dr Adnan al-Bursh oli vägistamise tagajärjel surnud. Ta oli koos teiste arstide, õdede ja muu meditsiinipersonaliga töötanud Gaza põhjaosas asuvas al-Awda haiglas, kui Iisraeli sõdurid nad „riikliku julgeoleku kaalutlustel” kokku ajasid ja…
Sveta Grigorjeva ja Marju Lauristin kui ajakirjanduslikud müüdid
Sveta Grigorjeva ja Marju Lauristin on ilmselt kaks viimasel aastal kõige enam meedia tähelepanu all olnud vaimuinimest. „Mõjukas Tartu mõtleja“, „Eesti tuntuim sotsiaalteadlane“, „elav entsüklopeedia, kellel on igavikuline janu maailma vastu“, „meie ajastu mõtestaja“, „paljude ajakirjanike õpetaja“, „Eesti poliitika Raudne Leedi“, „terav ja kirgas nagu taevatäht“ on vaid mõned epiteedid,…
Lugu Gaza viimasest datlist
See on kõigest dattel. Üksainus nelja sentimeetri pikkune kuivatatud puuvili. Aga siin Gazas, kus midagi ei tule lihtsalt ja kõik on tähendusrikas, saab isegi datlist vastupidavuse, ohvrimeele ja armastuse sümbol.
Hoidsin datlit alles kuus kuud. Olin selle leidnud ja pannud kõrvale kõige mustemateks päevadeks, mida oskasin kujutleda: päevadeks, mil toit kaob…
Hoidsin datlit alles kuus kuud. Olin selle leidnud ja pannud kõrvale kõige mustemateks päevadeks, mida oskasin kujutleda: päevadeks, mil toit kaob…
Närbumatud õied
On kiusatus kujutada siin numbris ilmuvaid kunstiteoseid palestiinlaste murdumatu elujõu vormina, kui nad seisavad silmitsi koloniaalse jõhkruse ja kustutamispüüdega, või, julmemalt, omamoodi säilmetena laevahukust. Aga praegusel hetkel palestiina kunstist ja kunstnikest mõeldes peame võtma arvesse leina ja kaotuseraevu. Püüdes teha lõppu palestiinlaste eksistentsile Gazas, on Iisraeli genotsiidisõda võtnud elu väga…
Miks me ei taha nimetada Iisraeli genotsiidi Gazas genotsiidiks?
Nüüdseks on Gazas palestiinlaste kallal toimepandav genotsiid reaalajas jälgitavana kestnud kaks aastat. ÜRO ülesandel tegutsev, kuid sõltumatu Okupeeritud Palestiina Territooriumi Uurimiskomisjon on kõigest viimane neist organisatsioonidest, mis on ametlikult kuulutanud Iisraeli jõhkra käitumise Palestiina Gaza maaribal genotsiidiks.[1] Siiski kõhklevad paljude riikide valitsused, Eesti oma sealhulgas, ikka veel seda terminit kasutamast.…
„Kirjutan sulle, mu sõber…“
. . . . nii algab Gawad Elakkadi luuletus „Kingin sulle oma südame“, mis avab siinse tekstivaliku. Tema sõnad on õrn pöördumine sõbra poole ning üleskutse „ristata aja noad“ – aja, mis on muundunud halastamatuks leina ja kaotuse ringkäiguks. Enam kui kaks aastat on sõnulväljendamatu valu kõrgunud ühe linna kohal tulvil vasturääkivusi, mis…
Kirjutada valust
Kirjanik otsib viisi, kuidas kirjeldada tõde ilma haavadesse süvenemata. See on mehaaniline protsess, mis röövib inimestelt nende inimlikkuse ja tunneb rõõmu õõnsatel pindadel küürutava kibeduse kirjeldamisest. Läbi valu ja kirjutamise varasema kogemuse on ta avastanud, et see on kõige tõhusam viis valuliste lugude dokumenteerimiseks. See on meetod, mis distantseerib uurija…
Palestiina kunstnikud ja kirjanikud
Shereen Abedalkareem on kunstnik ja arhitekt, kes uurib ruumi, mälu ja kollektiivse identiteedi suhteid. Tema looming hõlmab joonistust, skulptuuri, videot, 3D-mudeldamist ja virtuaalreaalsust. Juuripidi Gaza argireaalsuses, konstrueerib ta kriitilisi ruuminarratiive, mis mõtisklevad ümberasumise, kuuluvuse ja isiklike lugude üle. Ta kirjutab: „Ma tahan Gazat kanda – oma vanaisa maja, oma ülikooli,…
Teise katuse all
Sulle, mu kaaslane.
Sulle, mu isa.
Sa tead ju, et meie. . . .
Meie ei sure ja meie maa ei saa surmale söödamaaks, vastupidi, me jääme ellu isegi siis, kui surm järab me kehi ja kisub välja liha ja luid, sest elu on otsusekindlus, mis voolab mullas ja puhkeb vabadusena õitsele hävituse palge ees.
Kuuenda jaanuari…
Sulle, mu isa.
Sa tead ju, et meie. . . .
Meie ei sure ja meie maa ei saa surmale söödamaaks, vastupidi, me jääme ellu isegi siis, kui surm järab me kehi ja kisub välja liha ja luid, sest elu on otsusekindlus, mis voolab mullas ja puhkeb vabadusena õitsele hävituse palge ees.
Kuuenda jaanuari…
Ümberasumine on liigne jäse mul tassida
Gaza õudse pikaleveninud genotsiidisõja käigus pole me saanud endale lubada luksust maha istuda ja midagi tunda. Ellujäämine oli tähtsam kui oma tunnetega toimetulek. Jaanuarikuise relvarahu põgusate nädalate vältel hakkasin aegamisi oma tunnetes teed otsima, püüdes pääseda välja mu südamele kasvanud kareda kooriku alt. Aga liiga palju peame me Gazas taluma,…
Häbi keha pärast
Kahekümnendate eluaastate alguses kulutasin ma rohkem aega püüetele end kokku tõmmata kui endast aru saada. Ma polnud ülekaalus, ei meditsiiniliselt ega sotsiaalselt. Minu riidemõõt oli S, väike. Aga ma tahtsin alati olla veel väiksem. Tahtsin olla vaevunähtav. Paljudele meist oli õpetatud, et mida vähem me ruumi võtame, seda armastusväärsemaks saame.…
Päevik
Ihk
Me ihkame tavalist surma – vanainimesesurma oma armsas voodis, mitte noorte surma, kes kisti puruks ja jäid kadunuks teel oma unistuste poole. Me ihkame jõuda lõppu, pingutada, komistada, kukkuda, taas tõusta ja saavutada edu, täita maailma edu kõmava kaiguga. Tahame teha lärmi sellepärast, et oleme elus, mitte sellepärast, et sureme.…
Me ihkame tavalist surma – vanainimesesurma oma armsas voodis, mitte noorte surma, kes kisti puruks ja jäid kadunuks teel oma unistuste poole. Me ihkame jõuda lõppu, pingutada, komistada, kukkuda, taas tõusta ja saavutada edu, täita maailma edu kõmava kaiguga. Tahame teha lärmi sellepärast, et oleme elus, mitte sellepärast, et sureme.…
Vandenõu
Viimase kümnendi jooksul on süvenenud mure sotsiaalmeedias levivate vandenõuteooriate ja nende pahatahtliku kasutamise pärast. Kardetakse, et see võib põhjustada radikaliseerumist, õhutada vägivallale ja lõhestada ühiskonda. Eesti vandenõuteooriate maastiku olulisteks keskmeteks on globaalse levikuga konspiratsiooniteooriaid vahendavad portaalid Telegram.ee ja Vanglaplaneet, aga samuti paremäärmuslikud ja -populistlikud portaalid, lehed ning grupid, mis levitavad…
Tervis
Sotsiaalmeedia soodustab tervisega seotud kogemuste vahetamist. See võimaldab sarnaste muredega inimestel üksteist leida, vormida kogemusi detailseteks kirjalikeks või audiovisuaalseteks lugudeks, nende üle arutada ning jääda seejuures soovi korral anonüümseks.
Huvi tervisekogemuste vahetamise vastu kerkis esile kohe, kui sotsiaalmeedia kasutamine Eestis hoo sisse sai. Aktiivsemaid diskussioone on märgata ca 15 aasta tagusest…
Huvi tervisekogemuste vahetamise vastu kerkis esile kohe, kui sotsiaalmeedia kasutamine Eestis hoo sisse sai. Aktiivsemaid diskussioone on märgata ca 15 aasta tagusest…
Sõda
Alustuseks üks väike vinjett. 2022. aasta oktoobris raputas maailma Kertši sillal (Krimmis) toimunud plahvatus. Teave sündmusest levis esmalt kulutulena sotsiaalmeedias, kuid Eesti ajakirjandus vaikis – mitte teadmatusest, vaid kinnituse puudumise tõttu. Kui rahvusvahelise uudismeedia esindaja lõpuks plahvatust kinnitas, võtsid sündmuse kajastamisele ka Eesti väljaanded. Juhtum näitab ilmekalt, kuidas sotsiaalmeedia kujundab…
Seks
Seks ja internet on ikka ühte jalga astunud. Küberkultuuri kuldajastul (1990ndad) leidus rohkesti jutukaid, postiloendeid ja muid veebikogukondi, kus inimesed arutlesid BDSM-i ja polüamooria teemal, luues ühiste tungide tarbeks tarvilikku sõnavara, kirjutasid erootilist kirjandust, vahetasid pornot, flirtisid ja küberseksisid. Ka esimesed kohtingusaidid (nt Match.com) jäävad 90ndatesse. 2000ndail tekkisid suhtlusvõrgustikud (nt…
Nõiad
Eesti ravitseja töö Facebookis tähendab mitmekülgset digitaalset kohalolu – avalike nõuannete jagamist otseülekannetes, klientide nõustamist Messengeris ja aruteludes osalemist gruppides. Nõid on ühtaegu sisulooja ja kogukonna hoidja, kellelt oodatakse, et ta annaks lootust, jagaks ravinippe ja aitaks elu raskusi mõtestada. „Klient võib mulle kirjutada kell kolm öösel, kui tal on…
Naiselikkus
Sotsiaalmeediast on saanud naiselikkuse normide kujundamise, kuvamise ja nende üle läbirääkimiste keskne koht. See, mida naiseks olemine tähendab ja kuidas seda teostama peaks, on aina rohkem sotsiaalmeedia ja mitte enam klantsajakirjade või mängufilmide pärusmaa – meigiõpetustest kuni naistuletõrjujate selfideni. Eesti naiselikkuse konstrueerimine sotsiaalmeedias hõlmab keerulisi suhestumisi kohalike ja globaalsete kultuuride…
Mehelikkus
Eesti sotsiaalmeedias koguvad tuntust manosisuloojad, kes õpetavad noormeestele, kuidas olla „õige mees“, levitades hüpermaskuliinseid ja seksistlikke ideoloogiaid. Nende sisu levib videote kujul ennekõike TikTokis, Instagramis, aga ka YouTube’is. Peamiselt on nad keskendunud kolmele teemale. Esiteks treenimisnõu, mille käigus jagatakse nippe lihaste kasvatamiseks, mida on vaja teiste meestega kaklemiseks ja staatuse…
Läbu
On terve hulk sotsiaalmeediakasutajaid, kes ei ole oma tuntust üles ehitanud viimistletud klantspiltidele, põnevatele kiire montaažiga seiklusvideotele ega üldiselt sotsiaalmeedias levinud positiivsusnormile. Vastupidi, nad on otseülekannetes ehk laivides purupurjus, kaklushimulised või hoopis abitult lalisevad.
Akadeemilistes käsitlustes nimetatakse selliseid sisuloojaid sotsiaalseid norme rikkuvateks mõjuisikuteks, ajakirjanduses on antropoloogipilguga Mikk Pärnits nimetanud neid joodiklaiveriteks.…
Akadeemilistes käsitlustes nimetatakse selliseid sisuloojaid sotsiaalseid norme rikkuvateks mõjuisikuteks, ajakirjanduses on antropoloogipilguga Mikk Pärnits nimetanud neid joodiklaiveriteks.…
Huumor
Aasta 2025. Paavst Franciscus sureb päev pärast USA asepresidendi J. D. Vance’i külaskäiku. Minutite jooksul levib sotsiaalmeedias tohutu hulk selleteemalisi meeme ning paljude jaoks pärinebki esmane info just neist, sest meem on reeglina lühike, tabav ja kaasahaarav. Huumor on üks sotsiaalmeedia tuumiknähtustest. Meem, mis oli kunagi nišinähtus, on nüüd peavoolu…
Aktivism
Sotsiaalmeedia seos kodanikuaktiivsusega tõusis fookusesse juba araabia kevade ajal, mil massilisi proteste hakati kutsuma „Facebooki-revolutsiooniks“. Digiplatvormide roll kerkis esile ka mõned aastad hiljem Occupy-liikumises. Nende sõnum „We are the 99%“, mis viitas varade ebavõrdsele jaotumisele USA elanikkonna rikkaima protsendi ja ülejäänute vahel, levis kulutulena: noored jagasid sama sõnumiga isiklikke lugusid…
Sissejuhatus sotsiaalmeedia välimäärajasse
Uued tehnoloogiad muutuvad ajapikku igapäevaelu rutiinseks osaks, arenevad kasutajate eelistuste ja teguviiside koosmõjul „metsikust“ „taltsaks“, millestki erakordsest millekski vaevumärgatavaks ja iseenesestmõistetavaks. Tänaseks oleme sellega, mida harjumuspäraselt sotsiaalmeediaks nimetame, elanud umbes kakskümmend aastat. Kas taltub?
Ühelt poolt võiks väita, et sotsiaalmeedia on Eestis tõepoolest kodustunud. Sotsiaalmeediat kasutab 73–80% Eesti elanikkonnast. Seal tarbitakse…
Ühelt poolt võiks väita, et sotsiaalmeedia on Eestis tõepoolest kodustunud. Sotsiaalmeediat kasutab 73–80% Eesti elanikkonnast. Seal tarbitakse…
Tartu tuld toomas kiho
Mihkel Mutt. Tartu tuld toomas. Linnauitaja ülestähendusi taaskohtumisel. Tallinn: Fabian, 2025. 253 lk. 25.50 €.
Sain napi sõnumi tundmatult numbrilt. „Annaksin raamatu. Ma vihkan pakiautomaate. Kas kuidagi teisiti ei saa?“
Selgus, et Mihkel Mutt. Mõni vihkab turvaväravaid, mõni lapsi, tema pakiautomaate.
Leppisime kokku, et saame kokku Tallinnas. Mutt tahtis mulle oma uue raamatu…
Sain napi sõnumi tundmatult numbrilt. „Annaksin raamatu. Ma vihkan pakiautomaate. Kas kuidagi teisiti ei saa?“
Selgus, et Mihkel Mutt. Mõni vihkab turvaväravaid, mõni lapsi, tema pakiautomaate.
Leppisime kokku, et saame kokku Tallinnas. Mutt tahtis mulle oma uue raamatu…
Tagasi eikuhugi
Peedu Saar. Kastimees. Tallinn: Paradiis, 2025. 222 lk. 23.50 €.
Peedu Saar on eesti kirjandusmaastikul veider nähtus, mis ei taha sobituda ühtegi käepärasesse kasti. Kirjutab küll eesti keeles, aga kuidagi vanamoodsalt: dekadentlikult ja sentimentaalselt, ajastule mitteomase tundeküllasusega, kaldub kohati sajanditagusesse vohavasse süntaksi ja armastab tänapäeval pigem halvastiilseks peetavaid hüüumärke. Juurdub teine…
Peedu Saar on eesti kirjandusmaastikul veider nähtus, mis ei taha sobituda ühtegi käepärasesse kasti. Kirjutab küll eesti keeles, aga kuidagi vanamoodsalt: dekadentlikult ja sentimentaalselt, ajastule mitteomase tundeküllasusega, kaldub kohati sajanditagusesse vohavasse süntaksi ja armastab tänapäeval pigem halvastiilseks peetavaid hüüumärke. Juurdub teine…
Eesti meedia – (veel) vaba, aga kas ka kvaliteetne?
Eesti ajakirjandus on korraga vaba ja surve all – paradoks, mis tõstatab küsimuse mitte ainult meedia sõltumatusest, vaid ka selle kvaliteedist. Kui lugeja ootab faktitäpsust, allikakaitset ja pluralismi, siis reaalsus on sageli vastupidine: kiirustamine, omanike surve, poliitiline kallutatus ja järjest tugevnev tehisintellekti ning valeinfo mõju. Ajakirjandus ei ole enam enesestmõistetavalt…
AI kui oopium rahvale
I want to believe
OK, nüüd on selline lugu, et kui te seda teksti näiteks viie aasta pärast loete ja ma täielikult eksisin, siis seda artiklit siin ei ole olemas. Aga kui mul on õigus, on siin must valgel kirjas, et ma ju ometi ütlesin seda teile ning olen kogu aeg…
OK, nüüd on selline lugu, et kui te seda teksti näiteks viie aasta pärast loete ja ma täielikult eksisin, siis seda artiklit siin ei ole olemas. Aga kui mul on õigus, on siin must valgel kirjas, et ma ju ometi ütlesin seda teile ning olen kogu aeg…
Valvekoera mõrv
Ajakirjandus on ülemaailmses kriisis. Kirjutav meedia ei täida enam oma ülesandeid avalikkuse informeerijana ja võimu korralekutsujana, vaid pakub lugejanumbreid taga ajades aina sensatsioonilisemat ja madalalaubalisemat sisu. Ühine avalik ruum on paljudes riikides fragmenteerunud, igale arvamusele ja poliitilisele ideoloogiale vastab oma filtrimull, millest lugeja eelarvamusi vääravad tekstid läbi ei pääse. Arutelude…
Lähisuhtevägivalla kajastamine eesti meedias
Lähisuhtevägivald (LSV) on Eestis sedavõrd levinud, et sellest kirjutades ja rääkides on korduvalt kasutatud sõna „epideemia“.[1] Vägivaldne inimene võib ohvri isoleerida, ent vägivald ise ei sünni isolatsioonis. See, kuidas reageerib vägivallale ühiskond, mõjutab nii vägivallatsejaid ja ohvreid kui ka ühiskonda laiemalt. Mida ja keda peetakse vägivalla toimumise eest vastutavaks? Kuidas…
Ajakirjandus hirmude ajal
Viis viimast on Eesti ühiskonna jaoks kergesti määratletavad aastad. See on hirmude aeg, mis algas koroonahirmuga, jätkus sõja- ja vaesusehirmuga ning lõppu pole näha. Kui vaadata selle aja ajalehti, olgu veebis või paberil, siis suurem osa sellest, mille abil sai määratleda eelnenud kümmeaastakut, on alles. Ja kahjuks enamasti hullemana. Kordan…
Jäetud üksinda üksteist otsima
LIIBANON 2011. Olin kolinud Liibanoni õppima pärast seda, kui Iisrael keelas mul uuesti Palestiinasse sisenemise. Üks sõber, kellega olin kavatsenud korterit jagada, jõudis kohale mõni nädal enne mind. Kuulnud üürile antavast korterist Achrafiehis, läks ta seda vaatama. Jutuajamine, nagu ta mulle hiljem rääkis, oli igati armas: suruti käsi, siis pakkus korteriperemees…
