Leho Rubise „Poeetiliste sisemaastike“ tajuväljad
Leho Rubis on maalija ja bambusflöödi mängija Paides. Uurimistööga budistlikust kunstist kaitses ta magistrikraadi orientalistikas. Oma figuurmaalides suudab kunstnik kammitseda niihästi tempellikku tardumust kui ka vaimsuse ärksust.
„Poeetiliste sisemaastike“ sarja esimene näitus toimus Türi Kultuurikeskuse galeriis möödunud suvel, teine näitus avati tänavu 4. aprillil Vabaduse galeriis Tallinnas. Autorikataloogis avaldatud vestlusest jäi…
„Poeetiliste sisemaastike“ sarja esimene näitus toimus Türi Kultuurikeskuse galeriis möödunud suvel, teine näitus avati tänavu 4. aprillil Vabaduse galeriis Tallinnas. Autorikataloogis avaldatud vestlusest jäi…
Register
Artur Jakobson. Pensionär, sündinud 26. august 1935. Tööle Pöide MTJ Saaremaale. Sõrve sovhoosis peamehaanik. Kihelkonnas Kommunismi kolhoosi lukksepp. Kalakaitses. Saare Kalurist Atlandile. 7 aastat. Hiljem piirivalves. Kinga nr 41, pikkus 169 cm, abielus, poeg Karl. Torero Tinto.
Anne Veerme. Sündinud 21. mai 1933. Tabivere haiglas 20 aastat. Kooli sööklas 4 aastat.…
Anne Veerme. Sündinud 21. mai 1933. Tabivere haiglas 20 aastat. Kooli sööklas 4 aastat.…
Ära hakka seda kiskuma
„Janus Vetemaa – kaitsja ja karistaja“. 38 kommentaari! Juba, poole tunniga, õhtusel ajal. . . . Miks just sellises järjekorras, „kaitsja ja karistaja“, imestas Janus, prokuratuuris töötas ta ikkagi üsna ammu – et ikka halb kõlama jääks? Ta klõpsas artikli lahti, et mälu värskendada – räägitu oli suures osas juba ununenud, meelde oli…
Elevant
Nägin päeval väljas käies imelikku lund. Tänavaäärne lumi lösutas maas nagu ööseks köögilauale unustatud kurb vahukoor, ainult tuhakarva, mitte kreem. Sama päeva õhtul taipasin, mis valesti on. Mu elu oli viinud mind iga päevaga kodust ainult kaugemale, selle endine kulg ilusate lootuste tuules oli muutunud sihituks triivimiseks kunagi nii säravvalgete…
Kas ja mida on ajaloolisest krimiromaanist õppida ajaloo kohta?
Ain Kütt. Risti soldati mõistatus. Tallinn: Hea Lugu, 2019. (Sagadi paruni mõrvalood; 1). 192 lk. 26.50 €; Elo Selirand. Tormi märgid. Tallinn: Varrak, 2021. 270 lk. 22.50 €; Andres Adamson. Sootuks teised saared. Krimilugu 18. aastasajalt. Tallinn: Argo, 2023. 168 lk. 22.99 €; Joel Jans. Rõngu roimad. Elva: Lummur, 2023.…
„Videvikutunnil võib igasuguseid asju näha“
Indrek Hargla. Mõisa köis. Kolm mõrvalugu Juhan Liiviga. Tartu: Mooses, 2024. (Kriminaalne raamatukogu; 5). 298 lk. 25.99 €; Joel Jans. Rõngu roimad 2. Põrgutõld. Elva: Lummur, 2025. (Kriminaalne raamatukogu; 6). 190 lk. 24.50 €.
Eesti krimikirjandusel on head ajad. Meil on soliidset Nordic noir’i, köitvaid alternatiivmaailmu, kus tegutsevad matšolikud eradetektiivid, ja…
Eesti krimikirjandusel on head ajad. Meil on soliidset Nordic noir’i, köitvaid alternatiivmaailmu, kus tegutsevad matšolikud eradetektiivid, ja…
„Need tšurkad on kõik kahtlased!“
Brigitta Davidjants. Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte. Tallinn: Kultuurileht, 2025. (Loomingu Raamatukogu; 2025/10–11). 76 lk. 9.00 €.
Eesti kirjandus on saanud endale uue mitmikidentiteediga kirjutaja! Juhuuu! Brigitta Davidjantsi raamat töötab nagu kompaktne ilukirjanduslik ajastukroonika eesti-läti-armeenia päritolu autorilt. Kui va eesti-vene segapäritolu pole siinmail kunagi seksikas mitmikidentiteet olnud (no fakk, ei ole…
Eesti kirjandus on saanud endale uue mitmikidentiteediga kirjutaja! Juhuuu! Brigitta Davidjantsi raamat töötab nagu kompaktne ilukirjanduslik ajastukroonika eesti-läti-armeenia päritolu autorilt. Kui va eesti-vene segapäritolu pole siinmail kunagi seksikas mitmikidentiteet olnud (no fakk, ei ole…
Rõve ligane aeg
Piret Raud. Keedetud hirvede aeg. Tallinn: Tänapäev, 2024. 300 lk. 24.50 €.
Kuidas kirjutada sellest, mida ei öelda, ja sellest, mida ei eksisteeri? Piret Raud teab, aga ma pole kindel, kuidas teistega lood on. Vilja Kiisler heidab Piret Raua loomingut käsitlevas artiklis ette, et Raua teoste arvustustes leidub ebatavaliselt palju ümberjutustamist,…
Kriisid kaelas, kriisid silmapiiril
Viimase kümnendi arengud annavad alust väita, et oleme – globaalselt, aga ka Eestis – jõudnud selgelt teistsugusesse ajastusse: kriiside ajastusse. Kriisid ei ole enam suhteliselt stabiilset kes1kkonda ja arengut häirivad isoleeritud üksiknähtused. Neid tuleb üha peale, sageli korraga, ja suur osa neist on ühel või teisel viisil omavahel seotud. Või…
Stoikute paeluv ja pöörane filosoofia
Stoitsism on viimasel ajal muutunud populaarseks. Antiikaja stoitsismist inspi-reeritud modernse stoitsismi liikumine on sellest kujundamas üht juhtivat elu-filosoofiat, mida on näiteks kirjeldatud kui „uut zeni“.[1] Antiikajal tähistas „stoitsism“ filosoofiakoolkonda, mille rajas Zenon umbes 300 aastat eKr Ateenas. Ta kohtus oma järgijatega linna südames asunud maalitud sammaskäigus – kreeka keeles stoa…
Julgeoleku imperatiiv: 1918 – 1924 – 1934
Tähistades 1939. aastal oma kuuekümne viiendat sünnipäeva, meenutas Konstantin Päts, et tema elu kõige pingelisem päev oli olnud 1918. aasta 17. detsember.[1] Kui arvestada, kuidas sel päeval Tallinnas toimunud sündmused teda isiklikult puudutasid, ei olegi see üllatav. Ehkki Päts juhtis sel ajal valitsust, pidi ta ohu eest varjuma ja magama…
„Äbi tüdrukud“
Meedia vahendusel on aastate vältel populariseeritud seisukohta, et eesti külas üksikemasid ära ei põlatud.[1] Kinnituseks tuuakse „eesti talurahva elu parima kirjeldaja“ pastor August Wilhelm Hupeli tähelepanekud 18. sajandi viimasest veerandist. Hupeli järgi kurvastanud vaid mõni üksik lapsevanem, kui nende vallaline tütar rasestub. Laps tõstnud vallalise naise staatust, mida tähistas nii…
Tehisintellekt ja Eesti teadmustaristu tulevik
Tehisintellekt (TI)[1] on jõudnud Eesti haridussüsteemi. Haridusjuhid suhtuvad TI kasutamisse valdavalt positiivselt, aga vähe on toimunud avalikke ja koolide-siseseid kriitilisi arutelusid. Pilk on pigem olevikus või lähitulevikus, kaugemale ei vaadata. Ebakriitilisele suhtumisele TI kasutamisse osutavad näiteks üldhariduskoolide programm TI-Hüpe 2025 ja mitme ülikooli regulatsioonid TI kasutamise kohta õppeprotsessis. TI levikut…
Taskuvikerkaar 46: Oliver Laas juturobotitest ja eetikast
Taskuvikerkaarel on külas Oliver Laas, kellega arutame, mis juhtub siis, kui kasutada tehisintellekti. Kellega või millega me tegelikult vestleme, kes sellest kasu saab ja milline on meie hea uus tulevik?
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
