GAZA KANNATUSED ja AJAKIRJANDUSE SURMAMARSS. Aro Velmet külma sõja aegse meediamudeli surmast, Tiit Hennoste Eesti pressist hirmude ajastul, Marian Võsumets: Miks meedia kvaliteet langeb? Ave Taavet kahest ajakirjanduslikust isikumüüdist, Silvia Urgas AI-st kui uusreligioonist, Tiina Vahtras ja Keiu Virro lähisuhtevägivalla kajastusest, Benjamin Klasche Iisraeli vägivalla kajastusest. Eesti sotsiaalmeedia sotsiaalteaduslik välimääraja. Hazem Jamjoumi ja Heba Hayeki koostatud antoloogia Gaza luulet, lugusid ja pilte.
Eesti enesemääramine sõdade vahel (Eva Piirimäe), külma sõja (Kaarel Piirimäe) ja perestroika ajal (Juhan Saharov). Jaan Kaplinski kui trikster (Hasso Krull). Kivivalgel kaartidest ja tsoonidest. Janar Ala Kivivalgelist, Ave Taavet Indrek Koffist, Neeme Näripä Brockmannist, Jan Levtšenko Andrei Belõist. Linnar Priimäe, Janika Läänemetsa, Kristjan Haljaku, Sofia-Eliz Katkova luulet, Mehis Heinsaare, fs-i proosat. Menstruaalpoleemikat. Graafikatriennaal
Sitt & pask: Jaan Valsiner prügist me ümber ja sees, Gabrielle Hecht ja Janar Ala väljaheidetest, Leo Luks ühest kultuurikirjast, Mudlum fekalistikast, Pirjo Turk digisaastest, Anu Printsmann maastikureostusest, Francisco Martínez tuumajäätmetest, Halliki Kreinin ja Jaanika Altraja entroopiast. Armin Kõomäe, Maarja Kangro, Kaisa Lingi, Margit Lõhmuse, Märten Rattasepa jt jutte. Kadariku, Tüüri & Rünkla Prügitempel. Ingrid Ruudi Eesti retriitidest. Ott Puumeister ühest semiootilisest ekspertiisist.
Kriisidest. Nende liigitus Erik Tergilt ja Johanna Vallistult, vestlusring tehisintellektist ülikoolis, Riin Sirkel: kuidas jääda stoiliseks? Kersti Lust ja Andreas Kalkun üksikemade kibedast põlvest, Hent Kalmo 1924. aasta detsembrimässu õppetundidest. Siim Lill ja Riho Paramonov ajaloolise krimiromaani teisest lainest. Brechti, Maarja Kangro, Hasso Krulli, Miklós Radnóti luulet, Lilli Luugi, Tõnis Tootseni ja Katrin Ruusi proosat. Andri Ksenofontov Leho Rubise tajuväljadest. Silvia Urgas Piret Raua ja Sveta Grigorjeva Brigitta Davidjantsi raamatutest
Kunsti kontakttsoonid teiste meediumidega: Karl Morgensterni ekfraasid (L-H. Lumberg-Paramonova), Eesti majad arhitektuuriloolaste hinnanguis (Kristina Jõekalda), Hanno Kompuse stiiliotsingud (Tiina Abel), Gori humanism (Ave Taavet), „Ühe suve akvarellid“ (Kädi Talvoja), usutunded ENSV maalis (Eero Epner), ETV kunstisaated 1980ndail (Krista Kodres), Leo Lapini arhitektuuriloolised skeemid (Epp Lankots), Toomas Vint 1990ndate poleemikais (Johannes Saar), Olev Subbi kolm maali (Linnar Priimägi), õed Meid (Kai Stahl). Intervjuu Quinn Slobodianiga USA välispoliitikast. Soome nüüdisluulet, Andrei Ivanovi, Mudlumi, Mari-Liis Müürsepa jutte, Louis MacNeice’i, Triinu Soometsa ja Piret Põldveri luuletusi jpm. Arvustused “Eesti novelli 2024“, Elo Viidingu, Katrin Ruusi, Kairi Looga raamatutest.
Ikka Ukrainaga! Mõkola Rjabtšuk kodanikuühiskonnast, Ostap Slõvõnski vigade tunnistamisest, Viktorija Balõtska jt elust Vene okupatsiooni all, Larõssa Denõssenko naisvastupanust, Angelina Karjakina, Natalja Humenjuk jt mobilisatsioonist, Volodõmõr Jermolenko, Tetjana Oharkova kultuurist, Irõna Slavinska garderoobist ja Lizaveta German kunstist sõja ajal. James Meek USA äraandlikkusest. Maksõm Krõvtsovi, Julia Mussakovska, Tetjana Netšai luulet. Lizaveta German nüüdiskunstis. Ka Mart Kanguri ja Murca luulet, Johanna Roosi, Margit Lõhmuse ja Mikko Lagerspetzi jutte. Eneken Laanes Katja Petrowskaja mälupoeetikast. Maria Kapajeva, Piret Põldveri, Lilli Luugi, Mudlumi ja Heinsaare raamatutest
VASTUPANU vormid: Kersti Lust ja Steven Vihalem usuvahetusest meil ja Ameerikas, Mart Kuldkepp 1905. aasta revolutsionääride relvastamisest, Margus Tamm piraadiutoopiaist, Aet Annist ilmalõpuootusest, Mikko Lagerspetz Gaza protestidest, Oudekki Loone Nursipalust, Sveta Grigorjeva tantsust surmani. Hasso Krulli, Triin Paja, Katrin Väli luulet, Urmas Vadi, Riste Sofie Kääri, Erkki Luugi jutte. Krista Mölder Maria Eriksoni kunstist. Arvustused Salokandle vastupanuloost, Henrik Sova lõksudest ja Gregor Kulla „Peenrast‟
Meie igapäevast trashi: Silvia Urgas – lõputu skroll ja interneti surm, Ave Taavet – Skibidi Toilet ja ajumädanik, Keiu Virro – influentserite pisaraist. Ana Mattioli ja Elisabeth Kaukonen – keha ja keel binaarses maailmas. Joonas Jorgeni eesti kirjanike leksikon. Jan Kaus Urmas Lüüsi kummitustest. Apollinaire’i ja Madli Maruste luulet, Jüri Kolgi ja Carolina Pihelga proosaluulet, Mart Kivastiku, Mari-Liis Müürsepa ja Lauri Pilteri proosat. Arvustused Armin Kõomäest, Mirjam Parvest, Triinu Meresest ja “Eesti kunsti ajaloo“ 1. köitest.
HUMANISMI antoloogia: Petrarca sonetid, Boccaccio vanadest jumalatest, Christine de Pizan naiste tähtsusest, Poggio Bracciolini naljalood, (hilisem) Pius II armastusest ja haridusest, Lorenzo Valla ühest võltsingust, Pico della Mirandola inimväärikusest, Erasmuse dialoogid, du Bellay prantsuse keelest, Montaigne raamatutest, de Gournay meeste ja naiste võrdsusest, Leonardo, Ficino, Lipsiuse, Hilcheni kirju. Janika Päll renessansi Pindarosest, Karl Peeter Valk humanismist tagasi- ja Marek Tamm edasivaates
Filosoofia sõja ajal: Volodõmõr Jermolenko pimedusest, Timothy Snyder vabadusest, Jeff McMahan õiglasest sõjast, Irõna Žerebkina feminismi segadusest. Francisco Martínez raamatute ja Tiit Palu „Ahasveeruse“ labürindis. Triin Metsla Elo Järve nahakunstist, Keiu Krikmann veest, vahast, nahast. Mehis Heinsaare „Deleuze’i maja“, Lilli Luuk „Luud“, Maksõm Krõvtsovi, Serhi Žadani, Johanna Roosi ja Tõnis Vilu luulet. Joosep Susi Sveta Grigorjevast. Arvustusi P. I. Filimonovi, Kai Kase ja Mart Kanguri raamatutest
Pealinn sai valmis! Eik Hermanni ja molumba Supergreen. Janar Ala, Mudlumi, Anette Parksepa, Sveta Grigorjeva, Steven Vihalemi muljeid. Erik Terk ja Mart Repnau Tallinna mitmekihilisest pirukast. Tiit Tammaru segregatsioonist. Tauri Tuvike liiklusest. Tambet Muide ja Elle-Mari Talivee jalgrattast. Jaakko Hallas avalikest saunadest. Timothy Garton Ash Kesk-Euroopast täna. Paris Pin-Yu Chen eestiaegsest tõupuhtusest. Linnar Priimäe ja Kiwa luulet, Kelly Turgi proosat. Ave Taaveti ja Maimu Bergi raamatutest.
KRIISIDEST jm. Michael Mann: Millest sõjad? Richard Antaramian ja Rafael Khachaturian Armeenia-Aserbaidžaani tülist, Michelle Kuo ja Albert Wu Hiina varjust Taiwani kohal, Kristjan Pruul tehisaru roll Gaza pommitamises, Tõnis Saarts veel kord kaitsedemokraatiast, Mark Lilla katoliiklikust postliberalismist USA-s. Andri Krasnjaštšõhhi sõjamärkmed. Ave Taaveti ja Aliis Aalmanni jutte, Kristjan Haljaku proosat, Mari-Liis Müürsepa, P. I. Filimonovi, Viktoria Grahvi jt luulet. Näitusest „Päästik“ (Juhan Raud). Johanna Ross Muti Matist, Katrin Ruus Tarmo Tedrest, Berk Vaher Rein Rauast
Mälestuste radadel. Jaan Puhvel kokkupuuteist suurvaimude ja CIA-ga; Mati Heidmets, Marju Lauristin, Peeter Vihalemm TRÜ sotslaborist; Tõnn Sarve sissevaade Poolpäevalehte; Doris Kareva, Tiit Aleksejev ja Katrina Kalda endast 20-aastastena. Tarmo Jüristo ja Gustav Kalm jätkavad debatti vastanduse liberalism/konservatism üle. László Krasznahorkai, Urmas Vadi, Lilli Luugi, Triin Soometsa ja Katrin Lauri proosat. D. Nurkse, Piret Põldveri, Martin Alguse luulet. Kärt Hammeri kunst. Lilli Luuk Urmas Vadist, Märten Rattasepp Meelis Friedenthalist, Siim Lill Sven Vabarist, Raul Sulbi ENSV ulmest, Sveta Grigorjeva Mikk Tšaškinist, Brita Melts D. Nurksest
Kõigesse, mis kväär ja ohtlik …: Élisàr von Kupfferi ja krahv Eric Stenbocki novelle; Damien Delille ja Liina Lukas von Kupfferist ja mehelikkuse deseksualiseerimisest, Andreas Kalkun Stenbockist. Tanel Veenre seksuaalsusest Toomas Volkmanni fotodes. Sara Arumetsa paiksookohusest, Ana Mattioli transidentiteetide lähiajaloost Hispaanias, Pauliina Lukinmaa Vene LGBTIQ+ aktivismist Eestis. Hasso Krull W. B. Yeatsi sümbolismist. Lauri Sommer Mait Vaigu ja Vilja Kiisler Carolina Pihelga raamatutest. Katrin Tegova ja Kiwa lood; Stefan George, Maarja Kangro ja murca luuletused. Linnar Priimägi 70!
Kõigi maade nurjujad, fail better! Alari Allik täitumata soovidest, Marta Pulk edu(tuse)st hingetervises, Heneliis Notton kunstis, Janar Ala pop-kriitikas. Äparduvatest plaanidest arhitektuuris (Karin Hallas-Murula), energeetikas (Erki Tammiksaar), tehnoloogias (Laur Kanger) ja elus (Leo Luks) ja kliimaaktivismis (Margit Keller, Triin Vihalemm). Mart Kuldkepp Suur-Eesti viirastusest. Andrei Ivanovi, Donald Tombergi, Jüri Kolgi jt jutte. Eedo Kalle, Triin Soometsa, Anna Kaare, Anete Kruusmäe, Märt Sepperi luulet. Arvustused Sven Mikseri, Andrus Kasemaa, Piret Raua, Piret Jaaksi, Piret Põldveri raamatutele – Mudlumilt, Vadilt, Ave Taavetilt, Jaana Davidjantsilt, Sveta Grigorjevalt. Gregor Taul Karel Koplimetsa kunstist.
110 aastat zaum’i, 18 aastat ZA/UM-i, 10 aastat Sirbi skandaali. Robert Kurvitza, Siim Sinamäe, Helen Hindpere, Joanna Ellmanni luulet, Taavi Eelmaa luulet ja proosat, Argo Tuuliku, Mudlumi, Mikk Pärnitsa jutte. Eva Kinkari sissejuhatus zaumoloogiasse, Johanna Ross ZA/UM-i blogist, Silvia Urgas nende hüvastijätust kirjandusega, Oliver Berg „Pühast ja õudsest lõhnast“, Heli Allik „Disco Elysiumi“ tõlkimisest, Joosep Susi ja Merilin Aruvee Taavi Eelmaa luulest, Janar Ala Mudlumi „SIKAOSÄK-ist“, Ruudu Ulase kunst (Annika Toots)
MONUMENDID & DEKOLONISEERIMINE. Epp Annus merest, maast ja mägra majast, Joshua Sanborn Euraasia uuringute lahtivenestamisest, Zbigniew Wojnowski keskmeta geograafiast. Margaret Comer: Milleks monumendid? Mischa Gabowitsch Ukraina memoriaalidest, Eglė Rindzevičiūtė monumendipaanikast, Ivan Lavrentjev Dvigateli majast Stockmanni vastas. Kalle Käsperilt Dr Stockmanni vana uusversioon. Bruno Mölder mõistuse ümberlaadimisest, Mehis Heinsaare ja Katrin Tegova jutte, Jüri Kolgi ja Triin Paja luulet. Kunstiline hüvastijätt Idaga (Tanel Rander). Arvustuse all “Eesti novell 2023” (Kaupo Meiel), Katrin Lauri “Tunnistaja” (Tiina Kirss), Hargla “Heade mõrvade linn” (Siim Lill), Meelis Krafti “Tiuhkamäe” (Jaile Jürgens), Kristjan Haljaku “Elektra Domina” (Johan Haldna)
POLIITIKAVISIOONID: Balti vall, kliima, kodakondsus, ühistuenergeetika, tööaja kärpimine, hea hariduse tingimused, koolide riigistamine ja eestistamise ohud, lõimimisvõtted, nõusolekuseadus, riigikogu reform jpm – Jaak Aaviksoo, Jaak Allik, Vadim Belobrovtsev, Tea Danilov, Martin Ehala, Kadi Kalm, Daniele Monticelli, Meelis Oidsalu, Mikk Pärnits, Elise Rohtmets jpt. Jätkub vaidlus liberalismi/konservatismi üle – Martin Mölder, Tõnis Saarts, AhtoLobjakas ja Gustav Kalm. Sven Mikseri, Justin Petrone ja Ave Taaveti novellid, MartKanguri, Silvia Urgase, Tõnis Vilu, Katrin Väli luulet (vabandust kaanel valesti kirjutatud nime pärast!). Laura Põllu kunst. Mari-Liis Müürsepa, Igor Kotjuhi, Jaak Tombergi ja Goethe raamatutest
MAHA LIBERALISM!Gustav Kalmopositsioonist konservatism/liberalism. Oudekki Looneklassivõilusest. G. M. Tamáspostfašismist. Peet Kaskja TõnisSaartsparempopulismi ohjeldamisest. Nikolai KarajevEesti venelastest. EliseRohtmetsfeministlikust perepoliitikast. Aro Velmetkliimapoliitikast. MaarjaKangroUkraina päevik. Louis MacNeice’i sügispäevik. Tiit Hennoste, AadoLintropi, Katrin Tegova, Carolina Pihelga luulet, Kristjan Haljaku proosaluulet, Urmas Vadiproosat. Vaatenurgas Jaak Kangilaskielud, Hennoste Loomingu-lugu, Jüri Kolgi „Fuuga“ ja Oliver Bergi „Amsterdami aknad“. Sabina UmmelasKadri Toomi näitusest
Uut ja vana: R. M. Rilke uuest ja vanast. Hasso Krull dekadentsi ökoloogiast. E.-M. Talivee naistest looduse uurijatena. Janek Kraavi Jaan Unduski kuumuses. Ave Taavet graafilisest romaanist. Märten Rattasepp ja Meelis Friedenthal arvutimängudest. Urmas Lüüs Kadri Liis Räägu uusbarokist. Lilli Luugi, Juhan Voolaiu, Francisco Martíneze, Siim Lille, Triin Soometsa proosat. Johan Haldna, murca, Lauri Sommeri, Maarja Pärtna ja Piret Põldveri luuletusi. arvustusi. Arvustusi Mehis Heinsaare, Anti Saare, Urmo Jaanimäe, Joonas Veelmaa, Kurvitsa–Laiapea–Sauteri raamatutele
IDENTITEET ja vanad arved. Zinovi Zinik Gogoli maskidest. Volodõmõr Kulõk muutustest Ukraina rahvusidentiteedis. Tatjana Žurženko elust Ukrainas okupatsiooni all. Chris Lorenz kollektiivse identiteedi sõpradest ja vaenlastest. Mart Kuldkepp mälupaigast Sigtuna. Kristo Nurmis Eesti rahvuskomiteest valikutest. Linda Kaljundi mälusõdadest. Maarja Kangro, Martin Vabati, Kiwa, Katrin Tegova, Reijo Roosi, Larissa Joonase, Toomas Raudami, Vadim Bžegovski jt luulet ja proosat. Pildid Holger Looduse näitustelt. LilliLuugi, Epp Annus, Tõnis Tootseni ja Sverre Lasni uute raamatute arvustused.
Sveta Grigorjeva, Triin Paja, Gregor Kulla, Jürgen Rooste, Elo Viidingu, Kaire Gerretzi luulet proosas ja värssides; P. I. Filimonovi, Mari-Liis Müürsepa, Hardi Keerutaja, Sverre Lasni jutte. Kultuurist ja poliitikast ja kultuuripoliitikast Airi Triisberg, Johanna Rannik, Heneliis Notton. Eeva Kesküla diginomaadidest, Ana Mattioli Aramburu seniilsusest ja hooldamisest, Kerli Onno eksperimentidest avalikus sektoris. Kertu Birgit Anton kestlikust majandusest. Aleksander Metsamärt Marta Vaarikust ja teistmoodi noortest.
TÖÖ kui kärnkonn (Philip Larkin). Töönovelle (Armin Kõomägi, Mudlum, Jüri Kolk jt) ja mälestusi tööst (Kristina Kallas, Krister Paris, Marta Pulk jt). Hasso Krull tööorjusest ja selle alt vabanemisest. Kairit Kall ja Birgit Poopuu ametiühingust. Oudekki Loone ja Johanna Vallistu platvormitööst. Mari-Klara Stein digimuutustest, Kaisa Ling intiimsusest tööriistadega. Töölaulud ja sugu (A. Kalkun, J. Oras). Sugu ja rändamine (T. Toomistu). Tõnu Õnnepalu Kaplinski hilisluulest, Vilja Kiisler uuest Kivirähkist jm arvustusi. Tiina Sarapu installatsioonid.
W. B. Yeats jõulumüsteeriumi ootel. Hent Kalmo isamaast ja selle eest suremisest. Juhan Saharov ENSV sotsiaalteadlastest ja perestroika slängist. Airi-Alina Allaste noortest, kelle meelest Twitter on ägedam kui valimas käia. Mehis Heinsaar sukeldub eesti keelde. Katrin Tegova kangelanna õhulend; Lilli Luugi unenäod. Hasso Krulli, Viktoria Grahvi ja Sveta Grigorjeva luulet. Merike Estna meekärg. Arvustused Andrus Kasemaast, Hasso Krullist ja Edasi novellikogumikust.
