uus
-
Kaardid ja tsoonid
1. Kaart Lapsest saadik on mind kütkestanud igasugu maakaardid. Mitte tavapärased kaardid. No need siiski ka, mingil määral. Ikka oli tore vaadata lapsena nt Hiina kaarti, USA kaarti. Võibolla see…
-
Balti üleskutse ÜRO-le ja külma sõja aegne võitlus enesemääramise pärast
1944. aastal, pärast Saksa armee välja tõrjumist, taastas Nõukogude Liit Balti riikides „Nõukogude võimu“. Taassovetiseerimise väljavaade käivitas suurima baltlaste põgenemislaine, mille käigus pages Läände kuni 300 000 eestlast, lätlast ja…
-
Apokalüpsisemeister László Krasznahorkai
„…valik ei ole lihtsalt valimise küsimus, vaid selle tagajärg, mis oleks toimunud niikuinii.“[1] László Krasznahorkaist sain ma teada tänu Béla Tarri filmidele. Raamatu „Saatanatango“ ainetel väntas ta „Needuse“ (1988) ja…
-
Viimane laev
Mihály Vörösmarty mälestuseks Oli veel pime, kui me teele asusime, ja me teadsime küll, et pole mõtet hellitada rumalat lootust, sest on täiesti ükskõik, kas on päev või öö, aga…
-
Jäetud üksinda üksteist otsima
LIIBANON 2011. Olin kolinud Liibanoni õppima pärast seda, kui Iisrael keelas mul uuesti Palestiinasse sisenemise. Üks sõber, kellega olin kavatsenud korterit jagada, jõudis kohale mõni nädal enne mind. Kuulnud üürile antavast…
-
Onkalo: kui lõplik on lõplik?
Hoolimata tõsiasjast, et igal aastal toodetakse maailmas kümneid tuhandeid tonne tuumakütuse jääke, ei ole mitte ühelgi tuumaenergiat kasutaval riigil praegu veel püsivaid lahendusi radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseks. Soome tuumajäätmefirma Posiva väidab…
-
Semiootika kui kriitika ja ekspertiis
Eestis on saanud tavapäraseks, et loosungite, monumentide ja muude sümbolitega seotud juhtumite puhul tellitakse semiootiline ekspertiis, mis aitaks politseil või kohtul otsuseid langetada. 2004. aastal analüüsiti Lihula mälestusmärki, millele telliti…
-
Kriisid kaelas, kriisid silmapiiril
Viimase kümnendi arengud annavad alust väita, et oleme – globaalselt, aga ka Eestis – jõudnud selgelt teistsugusesse ajastusse: kriiside ajastusse. Kriisid ei ole enam suhteliselt stabiilset kes1kkonda ja arengut häirivad…
-
Stoikute paeluv ja pöörane filosoofia
Stoitsism on viimasel ajal muutunud populaarseks. Antiikaja stoitsismist inspi-reeritud modernse stoitsismi liikumine on sellest kujundamas üht juhtivat elu-filosoofiat, mida on näiteks kirjeldatud kui „uut zeni“.[1] Antiikajal tähistas „stoitsism“ filosoofiakoolkonda, mille…
-
Julgeoleku imperatiiv: 1918 – 1924 – 1934
Tähistades 1939. aastal oma kuuekümne viiendat sünnipäeva, meenutas Konstantin Päts, et tema elu kõige pingelisem päev oli olnud 1918. aasta 17. detsember.[1] Kui arvestada, kuidas sel päeval Tallinnas toimunud sündmused…
-
„Äbi tüdrukud“
Meedia vahendusel on aastate vältel populariseeritud seisukohta, et eesti külas üksikemasid ära ei põlatud.[1] Kinnituseks tuuakse „eesti talurahva elu parima kirjeldaja“ pastor August Wilhelm Hupeli tähelepanekud 18. sajandi viimasest veerandist.…
-
Draakon mustas tiigis
-
Tehisintellekt ja Eesti teadmustaristu tulevik
Tehisintellekt (TI)[1] on jõudnud Eesti haridussüsteemi. Haridusjuhid suhtuvad TI kasutamisse valdavalt positiivselt, aga vähe on toimunud avalikke ja koolide-siseseid kriitilisi arutelusid. Pilk on pigem olevikus või lähitulevikus, kaugemale ei vaadata.…
-
Hanno Kompuse tee kunstiteose tõlkijaks
Loomulikku stiili kohates oleme meeldivalt üllatunud, sest uskusime, et kohtume autoriga, aga leidsime inimese. Tähendused saavad oma väärikuse sõnadelt, mitte ei anna seda neile. Blaise Pascal, „Mõtted“ Nagu iga arutlejat,…
-
Gooti tähtedesse tõlgitud maalid
Kunstiloo ja -teaduse oluline probleem on ajast aega olnud silmaga nähtavate ja käega katsutavate teoste „tõlkimine“ tekstiks, kunstikirjutuseks. Sellest saadik, kui Homeros „Iliases“ Achilleuse kilpi kirjeldas, on retoorikas kõneainet pakkunud…
-
Tagantjärele targad arhitektuuriloolased
Mõisahoone pärandiloomes. Sõjad kui periodiseerimise algühik Isegi valdkond nagu kunstiteadus jääb harva puutumata reaalpoliitikast – ja sõdadest. Nagu praegused konfliktid on värskelt meelde tuletanud, tavatsetakse sageli just kultuuriobjektide kaudu näidata…
-
See ei ole Juske
1997. aasta septembris avaldab Looming Toomas Vindi novelli „Erakordselt suur, kujuteldamatult suur lind“ ja Varrak tema romaani „Lõppematu maastik“.[1] Tallinna Kunstihoones avaneb oktoobri alguspäevil Vindi osalusel grupinäitus „Lõpetamata maastik“ (ka…
-
Olev Subbi kolm maali
Iga areneva kunstniku loomeloos esineb äratundmisi, et senine teelõik on lõpuni käidud, probleemid ammendatud ja samamoodi jätkata tähendaks rutineeruda, hakata juba tehtut masinlikult paljundama. Et tuleks leida mingi uus suund,…
-
Arhitektuuriajalugu kui totaalne visuaal
1980. aastate alguses alustas Eestis ilmumist ajakiri Ehituskunst, millest pidi saama kauaoodatud platvorm arhitektuuriteoreetilise mõtte edendamiseks vastukaaluna ehitustööstuse suunas kaldu ja arhitektides tärganud filosofeerimistungi mitte rahuldanud ajakirjale Ehitus ja Arhitektuur.…
-
Ühe suve akvarellid
Virve Aruoja „Ühe suve akvarellid“ (1966) ei ole just eesti filmiklassika tuntuim teos. Kinematograafilises mõttes pole tegu kuigi avangardse filmiga, aga ajaloolises perspektiivis mõjub see värskelt, isegi intrigeerivalt. Loos põkkuvad…
