Stefan
Millal ma teda esimest korda nägin? Ikka vist seal Hamburgi baaris, Grosse Freiheiti tänaval, üle tee venue’st nimega Grosse Freiheit 36, kus kunagi olid mänginud noored ja tundmatud biitlid ja kus sel õhtul oli olnud The Sisters of Mercy kontsert. See oli hea gig, soojendas Chris Catalysti ühemehebänd Robochrist, mohawkiga…
Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest
Taskuvikerkaarel on külas Eva Piirimäe, kellega räägime rahvaste enesemääramisest. Ilus, idealistlik termin, mida on kilbile seadnud nii USA president Woodrow Wilson kui ka bolševike juht Vladimir Lenin. Kuidas seda aga praktikas rakendada? Räägime Eesti ajaloost, iseseisvumisest ja okupatsiooniajast.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
Rahvaste enesemääramine ja rahvusriiklus sõdadevahelises Eestis
Rahvaste enesemääramine on nüüdisaegse poliitilise mõtte ja rahvusvahelise õiguse keskseid põhimõtteid. Selle aluseks on ülev ja võimestav ideaal, mille sisuks on kollektiivi – rahva või rahvuse – vabadus soovimatust välisest sekkumisest ning võime määrata oma poliitilist staatust ja riigikorda ning kujundada vabalt oma majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut. Samas ei…
Trikster Kaplinski
1.
Trikster on jutustatud tegelane. Jutustus on tema element, ta sünnib jutustusest, elab jutustuses ja viimaks ka lahkub jutustuse läbi, võttes selle endaga kaasa. Aga jutustus paneb vastu. Jutustus tuleb alati tagasi, toob ka triksteri tagasi ja jätkab seda loomistööd, mis triksteril alati pooleli jääb, sest trikster ei ole lõpuleviija. Kuigi…
Trikster on jutustatud tegelane. Jutustus on tema element, ta sünnib jutustusest, elab jutustuses ja viimaks ka lahkub jutustuse läbi, võttes selle endaga kaasa. Aga jutustus paneb vastu. Jutustus tuleb alati tagasi, toob ka triksteri tagasi ja jätkab seda loomistööd, mis triksteril alati pooleli jääb, sest trikster ei ole lõpuleviija. Kuigi…
Õhku kirjutatud sõnad
Indrek Koff, Olena London. Ära oota midagi. Tallinn: Varrak, 2025. 202 lk. 32.99 €.
Võibolla on meil, lapselastel ja lugejatel, vanaisadele liiga kõrged ootused. Üks arhetüüpne vanaisa on kaval ja pisut ekstsentriline, maiasmokk ja naljatilk, ühtaegu karune ja hell ning natuke salapärane. Ent nende kõrval on ka teistsugused vanaisad. Need, kes…
Võibolla on meil, lapselastel ja lugejatel, vanaisadele liiga kõrged ootused. Üks arhetüüpne vanaisa on kaval ja pisut ekstsentriline, maiasmokk ja naljatilk, ühtaegu karune ja hell ning natuke salapärane. Ent nende kõrval on ka teistsugused vanaisad. Need, kes…
Vastuseks Kaisa Lingule
Vikerkaares (2025, nr 7/8) ilmus Kaisa Lingu arvustus Johanna Roosi luulekogule „Tsükkel“, mis kandis pealkirja „Kuidas seletada menstruatsiooni jänestele“. Paar kuud varem olin kirjutanud samast raamatust kultuurilehes Sirp ning Kaisa eraldab oma retsensioonis küllaltki palju ruumi arutlusteks minu arvustuse üle. Tsiteerin: „On solvav, kui Mihhail Trunin, kiites küll oma arvustuses…
Kaardid ja tsoonid
1. Kaart
Lapsest saadik on mind kütkestanud igasugu maakaardid. Mitte tavapärased kaardid. No need siiski ka, mingil määral. Ikka oli tore vaadata lapsena nt Hiina kaarti, USA kaarti. Võibolla see huvi on päritud emalt. Kahtlustan, et just sellepärast ta ongi hariduselt geograaf, et talle meeldivad kaardid – mitte vastupidi. Maakaardid pole…
Lapsest saadik on mind kütkestanud igasugu maakaardid. Mitte tavapärased kaardid. No need siiski ka, mingil määral. Ikka oli tore vaadata lapsena nt Hiina kaarti, USA kaarti. Võibolla see huvi on päritud emalt. Kahtlustan, et just sellepärast ta ongi hariduselt geograaf, et talle meeldivad kaardid – mitte vastupidi. Maakaardid pole…
Sisenemised rännakul; Priidel, põld ja võluõlu
SISENEMISED RÄNNAKUL
Kontoris laua taga istub ristikumustrilise särgiga mees, jalg üle põlve. Tema ees arvutiekraanil helendab pooleliolev töö. Aga mehe pilk on hajevil. Ta küll püüab, kuid ei suuda keskenduda. Ta istub kesk teisi inimesi, kes on samuti arvutite taga ja erinevalt ristikumustrilise särgiga mehest on oma töösse süvenenud.
Mehe nimi on…
Kontoris laua taga istub ristikumustrilise särgiga mees, jalg üle põlve. Tema ees arvutiekraanil helendab pooleliolev töö. Aga mehe pilk on hajevil. Ta küll püüab, kuid ei suuda keskenduda. Ta istub kesk teisi inimesi, kes on samuti arvutite taga ja erinevalt ristikumustrilise särgiga mehest on oma töösse süvenenud.
Mehe nimi on…
Vastuseks Mihhail Truninile
Tahaksin võimalusel vältida rangete piiride tõmbamist feministliku ja vormikoolkondliku kirjandusteaduse, kirjandusteaduse ja publitsistika, kirjanduse ja elu, inimeste ja mitteinimeste, õige ja vale vahel, sest kategooriad on poorsed (vt eelmisest Vikerkaare Vaatenurgast, kuidas Johanna Ross analüüsib Sveta Grigorjeva kriitikakogumikku „Kliitor on anarhist“), vahevorme palju, halle musttuhat. Eelistan näha ühisosa, usun ühistesse…
Tühjus vaakumis
Olin seitsmendat päeva ühe terviseprobleemi pärast ette kirjutatud ekraanipaastul, kui helistas (õnneks helistas, mitte ei saatnud e-kirja) Vikerkaare toimetaja ja palus, et ma kirjutaksin arvustuse Tallinna XIX Graafikatriennaalist. Alguses ma üllatusin. Aga kui olin näitusekataloogi tekstid läbi lugenud, hakkas väljapanek äkki mind kõnetama. Mis tähtsamgi, ma sain aru, et mu…
Balti üleskutse ÜRO-le ja külma sõja aegne võitlus enesemääramise pärast
1944. aastal, pärast Saksa armee välja tõrjumist, taastas Nõukogude Liit Balti riikides „Nõukogude võimu“. Taassovetiseerimise väljavaade käivitas suurima baltlaste põgenemislaine, mille käigus pages Läände kuni 300 000 eestlast, lätlast ja leedulast.[1] Kuigi Balti päritolu migrante oli ka varasematest aegadest, eriti Põhja-Ameerikas – kellest osa olid vasakpoolsed ja kommunistid –, kujunes…
Majanduslik enesemääramine Nõukogude Eestis
Rahvaste enesemääramise ajalugu on enamasti poliitilise vabaduse ajalugu. Alates 20. sajandi algusest, kui see mõiste esile kerkis, on seda seostatud gruppidega, kes nõudlevad otsustusõigust seoses konkreetse territooriumiga, olgu siis autonoomia või iseseisva riigi vormis. Lähiajalukku vaadates näeme aga üha sagedamini, et on juhtumeid, kus nõutakse küll otsustusõigust, aga ainult oma…
Naabermaja Atlantis. Mida tasuks eesti lugejal teada Andrei Belõi romaanist „Peterburi“
Andrei Belõi. Peterburi. Vene k-st tlk Erle Nõmm. Tartu: Ilmamaa, 2024. (Hieronymus). 680 lk. 39.50 €.
Peterburi on endise Vene impeeriumi suuruselt teine linn. Pärast oma ametlikku lõppu 1917. aastal on impeerium jätkanud lagunemist veel üle saja aasta, algul Nõukogude Liidu ja seejärel Vene Föderatsiooni nime all. Lühikest aega enne impeeriumi…
Peterburi on endise Vene impeeriumi suuruselt teine linn. Pärast oma ametlikku lõppu 1917. aastal on impeerium jätkanud lagunemist veel üle saja aasta, algul Nõukogude Liidu ja seejärel Vene Föderatsiooni nime all. Lühikest aega enne impeeriumi…
Kirjandusest välja tahtmise kirjandus
Kivivalgel. 2013–2024. Luhametsa: Kaarnakivi Selts, 2025. 216 lk. 28.95 €.
Mu ees lebab hallide kaantega raamat, millele on kirjutatud Kivivalgel 2013–2024. Ilus, anonüümsust taotlev kujundus. Selline industriaalne. Silm puhkab, kuid kas ka aju? Soovi korral võib meenutada natuke ansambli Public Image Limited „Metalboxi“ või legendaarse Berliini dubtechno leibeli Basic Channel esteetikat.…
Mu ees lebab hallide kaantega raamat, millele on kirjutatud Kivivalgel 2013–2024. Ilus, anonüümsust taotlev kujundus. Selline industriaalne. Silm puhkab, kuid kas ka aju? Soovi korral võib meenutada natuke ansambli Public Image Limited „Metalboxi“ või legendaarse Berliini dubtechno leibeli Basic Channel esteetikat.…
Mu Fleming, näha soov on mul su kauneid ridu
Reiner Brockmann. Seal tähevõlvi all. Koostanud ja tõlkinud Wimberg. Tallinn: Kultuurileht, 2024. (Loomingu Raamatukogu; 2024/18). 71 lk. 6.00 €.
„Seal tähevõlvi all“ on Wimbergi koostatud valikkogu Reiner Brockmanni luulest. Luuletused on tõlgitud vanakreeka, ladina ja saksa keelest ning transpoetiseeritud vanast eesti keelest. Koostamisprintsiibiks näib olevat soov pakkuda valikut, mis jäi erinevatel…
„Seal tähevõlvi all“ on Wimbergi koostatud valikkogu Reiner Brockmanni luulest. Luuletused on tõlgitud vanakreeka, ladina ja saksa keelest ning transpoetiseeritud vanast eesti keelest. Koostamisprintsiibiks näib olevat soov pakkuda valikut, mis jäi erinevatel…
