Vikerkaar

Vette hüpanud

Vette hüpanud

Alati tekitab elevust, kui asutuse, ettevõtte või organisatsiooni etteotsa määratakse noor juht. Naised sosistavad, kontori koridorides on tunda kevade hõngu. Ka ühiskondlik arvamus on noorte juhtide suhtes alguses alati soodne. Seega pälvib selline nähtus nagu noore mehe asumine juhi kohale üldiselt heakskiidu. Ka edaspidi ümbritseb edukaid noori juhte avalikkuse sümpaatia, neid pannakse tähele, neist räägitakse,…
6/1986
Küülikusööjad

Küülikusööjad

Sellal kui Ameerika linnad kulutasid miljoneid dollareid murukamara kultiveerimisele, kasvatasid Nõukogude linnad enda ümber aina laienevat haljendavate aianduskooperatiivide vööndit. Lääne vaatlejad liigitasid aianduskooperatiivid primitiivseteks paikadeks, mis on mõistetud kaduma suuresti sellepärast, et neil puudub linlik infrastruktuur nagu kanalisatsioon, vesi, elekter, prügivedu ning neis leidub vähe tänavaid või sillutatud alasid. Aiapidajad sõitsid oma maalappidele busside ja…
3/2026
Toimetajalt: Jätku leiba!

Toimetajalt: Jätku leiba!

Meie suhe toiduga on muutunud ühtaegu nii isiklikumaks kui anonüümsemaks.
Ühelt poolt mõjutavad toidu osas tehtavaid valikuid üha enam inimese vaimsed väärtused. See, kuidas näeme teisi elusolendeid enda kõrval, kuivõrd tajume toidutööstuse ökoloogilist jalajälge ning milliseid eetilisi kategooriaid enda jaoks oluliseks peame. Teisalt pole toidu kasvatamine ja valmistamine enam loomulik osa enda füüsiliste vajaduste eest hoolitsemisel.…
3/2026
Verum–factum ja vorstivabrik

Verum–factum ja vorstivabrik

I. Verum–factum printsiibi klassikaline formulatsioon pärineb Giambattista Vicolt (1710): verum et factum convertuntur – tõene (verum) on see, mis on tehtud (factum); need kaks on äravahetatavad ehk ekvivalentsed. Vico arvates olevat seda taibanud juba vanad itaallased.
Mõte on selles, et päriselt, tõeliselt arusaadav-teadasaadav saab olla ainult see, mis on ise tehtud. Vico tõi näiteks ühelt poolt…
1-2/2026

Toidust ja teadvusest. Uku Tooming maitseotsustustest, Kadri Aavik toiduloomade vabastamisest, Kate Brown NLiidu väikeaiandusest, Francisco Martínez Ida-Eesti salapaikadest, Tuul Sepp taimefilosoofiast. Laszló Krasznahorkai inglitest ja vastuhakust. Armin Kõomäe, Brigitta Davidjantsi, Sergei Lebedevi ja Sveta Grigorjeva jutte; Rimbaud’, Maria Kapajeva, murca ja Kristel Rebase luulet. Arvustusi meesluulest, Riste Sofie Käärist, Dieter Henrichist. Annika Haasi pildid.

Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?

Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?

Ilmunud Vikerkaares 1992, nr 9 ja 10
Mispärast pole ometi paremad parteigenossed 1945. aastast mõttele tulnud inimnäoga fašismi otsima hakata? (Johannes Gross, «Notizbuch», Neueste Folge, Viertes Stück)
Ajaleheartiklites on juttu vabanemisest sotsialismi lummusest, ühe idee nurjumisest, koguni Lääne-Euroopa ja Saksa intellektuaalide pikaleveninud toimetulekust oma minevikuga. Retoorilistele küsimustele järgneb alati üks ja seesama refrään: utoopiad ja ajaloofilosoofiad peavadki lõppema orjastamisega. Ajaloofilosoofia kritiseerimine on nüüd küll eilse päeva küsimus. Karl Löwithi «Maailmaajalugu ja õndsuslugu» tõlgiti saksa keelde juba 1953.2 Millised on tänase päeva kaardid? Kuidas tuleks hinnata Ida- ja Kesk-Euroopas toimunud revolutsiooniliste muudatuste ajaloolist tähtsust? Mida tähendab riigisotsialismi pankrot neile 19. sajandist…
9/1992

Artikleid

Usk ja teadmine

Ilmunud Vikerkaares 2004, nr 1–2
Kui päevasündmused muutuvad nii pakiliseks, et meilt teemavaliku nii-öelda käest kisuvad, tekib John Wayne’idel meie, intellektuaalide seas muidugi kiusatus hakata võistlema selles, kes kõige kiiremini puusalt tulistada suudab. Ainult veidi aega tagasi õhutasid mõned vaimud meid arutama küsimust, kas ja kuivõrd peaksime end allutama geenitehnoloogilisele eneseinstrumentaliseerimisele…
1-2/2004

Põlevkivitööstusest Hugo Viirese käsikirjades

1930. aastatel on Virumaalt pärit Hugo Viires aeg-ajalt püüdnud veenda Noor-Eesti kirjastust avaldama oma kirjutisi, mis lähtuvad üpris erinevatest ideedest ning žanridest – novellidest ja raamatututvustustest haritlasnaise vaimse profiili koostamiseni. 1939. aasta suvel on tal tekkinud mõte „kirjutada Märt Rauast kui meie suurima põlevkivitööstuse loojast ja arendajast umbes 150-leheküljeline teos.…
1-2/2026

Telli ja toeta

Toeta Eesti kirjasõna

Jutte

Banaalne lugu

Iivo istus juuksuritoolis (kõrvad välja, igalt poolt pisut lühemaks) ja silmitses vastasseinas asuvat pragu. See isepäine, lae äärest algav ning siksakitades allapoole kulgev joon oli täpselt samasugune olnud juba Iivo lapsepõlvest saati. Ei pahtel, krohvimine ega uued värvikihid suutnud seda olematuks muuta, parimal juhul vaid ivakeseks ajaks peita. On asju,…
1-2/2026

Stefan

Millal ma teda esimest korda nägin? Ikka vist seal Hamburgi baaris, Grosse Freiheiti tänaval, üle tee venue’st nimega Grosse Freiheit 36, kus kunagi olid mänginud noored ja tundmatud biitlid ja kus sel õhtul oli olnud The Sisters of Mercy kontsert. See oli hea gig, soojendas Chris Catalysti ühemehebänd Robochrist, mohawkiga…
9/2025

Kust lapsed tulevad?

Tulin poodi viina ostma. Iga kord, kui ostan alkot, on kuidagi imelik olla, sest kardan, et keegi näeb. Varem, kui ma veel jõin, mul kunagi sellist hirmu polnud. Keegi ei näinud, ja kui nägigi, oli see mu identiteedi osa – olla metsik, olla rebel. Teatud vanuses see ongi rebel. Aga…
1-2/2026

Teine blackout

Taskulambid köögis, taskulambid kempsus. Lampidega juhtmed tilpnevad, akud tagant ära võetud. Segavad, kriibivad silma. Tuletavad ennast meelde, tuletavad meelde mööda läinud blackout’i.
„Ära pane ära. Paned ära – lülitavad välja.“
Tilbendavad juhtmed, kõikjale pandud taskulambid jäävadki rippuma ja seisma nagu memento mori, järgmise blackout’ini.
Nüüd juba, mil suur voolukatkestus on seljataga, ent samas…
1-2/2026

Taskuvikerkaar

Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast

Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast

Taskuvikerkaarel on külas ajaloolane, tõlkija ja toimetaja Hazem Jamjoum, kellega vestleme Palestiina ajaloost ja kirjandusest, asunduskolonialismist, vastupanust ja keeruliste lugude jutustamisest.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias

Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias

Taskuvikerkaarel on külas Keiu Virro, kellega vestleme lähisuhtevägivalla kajastamisest meedias. Olukord on muutunud paremaks, aga mitte ideaalseks. Miks on oluline LSV-d vastutustundlikult kajastada ning kes kannatavad, kui seda ei teha? 
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele…
Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest

Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest

Taskuvikerkaarel on külas Eva Piirimäe, kellega räägime rahvaste enesemääramisest. Ilus, idealistlik termin, mida on kilbile seadnud nii USA president Woodrow Wilson kui ka bolševike juht Vladimir Lenin. Kuidas seda aga…
9/2025
Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal

Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal

Taskuvikerkaar vestles Anu Printsmanniga Ida-Virumaast ja sealsetest ohvrialadest. Miks plaanitakse kõiki Eesti suurtööstusprojekte justnimelt Ida-Virumaale? Mida hakata peale tööstusest ülejäänud tondilinnade ja tuhamägedega? Kas turism on Ida-Virumaa tulevik?
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele…
7-8/2025

Arvustusi


Luulet


Lugege veel


Warning: Undefined variable $filter_ara_kuva_avalehele in /data01/virt130333/domeenid/www.kultuuriveeb.ee/esitlus/htdocs/wp-content/themes/kultuurileht/includes/article-blog-functions.php on line 1861

Warning: Undefined variable $filter_dont_show_kultuurileht in /data01/virt130333/domeenid/www.kultuuriveeb.ee/esitlus/htdocs/wp-content/themes/kultuurileht/includes/article-blog-functions.php on line 1862
Terror, kollaboratsioon ja vastupanu

Terror, kollaboratsioon ja vastupanu

24. veebruaril 2022 tungisid Vene väed Ukrainasse ja okupeerisid järgmistel kuudel suured alad riigi põhja-, ida- ja kaguosas. Kuid Ukraina armee vastupanu sundis aprilli alguseks Venemaa sõjalise juhtkonna viima väed välja Tšernihivi, Sumõ ja Kiievi oblastist ning Harkivi oblasti osadest. Seejärel, pärast Ukraina vasturünnakut septembris, deokupeeriti Harkivi oblast peaaegu tervikuna.…

Kunst ja tööstus, nähtamatus ja näitus

„Aga mida teie arvate tööstusest? Mis koht on sellel ühiskonnas? Kas tööstuseta saaks olla praegust maailma?“ Viru Keemia Grupi juhatuse esimehe küsimused näisid peaaegu provokatiivsed, kui arutasime VKG ettepanekut Eesti põlevkivitööstuse 100. aastapäeva puhul noorte kunstnikega koostööd teha. Peaaegu provokatiivne või vähemalt ootamatu näis ka ettepanek ise. Vastata ei olnudki…
1-2/2026

Masinate kultuurist

Andmepangad on homse entsüklopeedia. Nad ületavad iga oma kasutaja võimed. Nad on postmodernse inimese „loodus“. – Jean-François Lyotard (1984)
Killukesi tulevikust
William Gibsonile omistatakse mõte, et tulevik on juba kohal, kuid ebaühtlaselt jaotunud. Kunstnik Steph Maj Swanson leidis killukese ühest võimalikust tulevikust 2022. aasta aprillis. Ühe siiani teadmata teksti põhjal pilte genereeriva…
1-2/2026

Kõige loetumad

Tartu 1988

1988. aastal õppisin ma Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu. Kolmekümnendate haritlased kutsusid Tartut Emajõe Ateenaks. 80ndatel oleks võinud linna kutsuda Emajõe Spartaks. Mind ja mu eakaaslasi ümbritses nõukogude tsivilisatsioon, mis oli saavutanud oma võimsuse ja nürimeelsuse tipu. Ja sealt tipust ta ka langes, hämmastava kiirusega. 1988. aastaks olid diktatuuri müüri tekkinud…
4-5/2024

Ühe luhtunud soovi radadel Stalkeri ja Shinrani jälgedes

Vendade Arkadi ja Boriss Strugatski romaan „Väljasõit rohelisse“ („Пикник на обочине“, 1972) ja selle põhjal seitse aastat hiljem valminud Andrei Tarkovski film „Stalker“ (1979) on loomult väga erinevad teosed – esimene žanripuhas ulmemärul, teine vaikne filosoofiline mõtisklus –, kuid vormilistele erinevustele vaatamata kõnelevad mõlemad sellest, kuidas põrgutee on sillutatud heade…
1-2/2024

Vale tõuseb, tõde vajub

Eesti kinod mängivad sel talvel dokumentaalfilmi Eesti presidendist 2006–2016 Toomas Hendrik Ilvesest, keda vanemad põlvkonnad tunnevad hästi, nooremad ei ehk enam. Mis olekski parem hetk täiendada presidendist räägitavat lugu episoodiga, millest film vaikib?
2. märtsil 2025 möödub 10 aastat päevast, kui presidendi kantseleis peeti esmaspäeva hilishommikune nõunike koosolek. Tavapärane koosolek lõppes…

Ühe magalas elava naise päevik

Mina kuulun sellesse õnnelikku põlvkonda, kes ei pea hapet tegema. Et kogeda näiteks liikuva põranda efekti. Selle laksu sai 90ndatel täiesti tasuta kätte. Pidi vaid öösel kööki minema ja tule põlema panema. Ning juba saigi ilusast ühtlasest läikivast pruunist jälle vana hea auguline mustriline põrand. Sest prussakad olid ülehelikiirusel külmkapi…
7-8/2024

Vikerkaar