Kolm õde eesti kunsti ajaloos
Sel kevadel ja suvel on Kumu kunstimuuseumis väljas lai ülevaade eesti kunsti ainulaadse sõsarkonna – kolme õe Kristine, Lydia ja Natalie Mei loomingust. Tegemist on kunstnikega, kes olid Eestis mitmeski esimesed või ühed vähestest – eelkõige naistena. Neist igaühel oli oma valdkond ja tihti ületati traditsioonipärasuse piire. Modernistlike kunstnikena soosisid…
Hanno Kompuse tee kunstiteose tõlkijaks
Loomulikku stiili kohates oleme meeldivalt üllatunud, sest uskusime, et kohtume autoriga, aga leidsime inimese.
Tähendused saavad oma väärikuse sõnadelt, mitte ei anna seda neile.
Blaise Pascal, „Mõtted“
Nagu iga arutlejat, juhib ka siinkirjutaja sulge isiklik veendumus neist tingimustest, mis muudavad erialase käsitluse mõttekaks. Kui uurimisküsimus ei ole puhtalt teoreetiline, vaid puudutab elanud inimest…
Tähendused saavad oma väärikuse sõnadelt, mitte ei anna seda neile.
Blaise Pascal, „Mõtted“
Nagu iga arutlejat, juhib ka siinkirjutaja sulge isiklik veendumus neist tingimustest, mis muudavad erialase käsitluse mõttekaks. Kui uurimisküsimus ei ole puhtalt teoreetiline, vaid puudutab elanud inimest…
Gooti tähtedesse tõlgitud maalid
Kunstiloo ja -teaduse oluline probleem on ajast aega olnud silmaga nähtavate ja käega katsutavate teoste „tõlkimine“ tekstiks, kunstikirjutuseks. Sellest saadik, kui Homeros „Iliases“ Achilleuse kilpi kirjeldas, on retoorikas kõneainet pakkunud ekfraas – kunstiteose (või ka muu objekti, isiku või paiga) representeerimine kirjasõnas. Samas ei ole ekfraas pelk kirjeldus. Ühelt poolt…
Tagantjärele targad arhitektuuriloolased
Mõisahoone pärandiloomes. Sõjad kui periodiseerimise algühik
Isegi valdkond nagu kunstiteadus jääb harva puutumata reaalpoliitikast – ja sõdadest. Nagu praegused konfliktid on värskelt meelde tuletanud, tavatsetakse sageli just kultuuriobjektide kaudu näidata mõne ala ajaloolist kuuluvust – neid tuuakse sõjaliste kokkupõrgetega kaasnevates diskussioonides ühe või teise teguviisi ideoloogiliseks õigustuseks. Aktuaalsed probleemiasetused lasevad meil…
Isegi valdkond nagu kunstiteadus jääb harva puutumata reaalpoliitikast – ja sõdadest. Nagu praegused konfliktid on värskelt meelde tuletanud, tavatsetakse sageli just kultuuriobjektide kaudu näidata mõne ala ajaloolist kuuluvust – neid tuuakse sõjaliste kokkupõrgetega kaasnevates diskussioonides ühe või teise teguviisi ideoloogiliseks õigustuseks. Aktuaalsed probleemiasetused lasevad meil…
See ei ole Juske
1997. aasta septembris avaldab Looming Toomas Vindi novelli „Erakordselt suur, kujuteldamatult suur lind“ ja Varrak tema romaani „Lõppematu maastik“.[1] Tallinna Kunstihoones avaneb oktoobri alguspäevil Vindi osalusel grupinäitus „Lõpetamata maastik“ (ka Uno Roosvalt, Peeter Ulas, Peeter Linnap). Vint teadustab, et novell, romaan ja näitus on üksteisest välja kasvanud, peegeldavad, laenavad fraase…
Olev Subbi kolm maali
Iga areneva kunstniku loomeloos esineb äratundmisi, et senine teelõik on lõpuni käidud, probleemid ammendatud ja samamoodi jätkata tähendaks rutineeruda, hakata juba tehtut masinlikult paljundama. Et tuleks leida mingi uus suund, uus teema, uus väljenduslaad. Leida endale uued kunstilised ülesanded.
Olev Subbi sotsialistliku realismi perioodi jäid maha puhvaikas mees Kolga rannast (1965)…
Olev Subbi sotsialistliku realismi perioodi jäid maha puhvaikas mees Kolga rannast (1965)…
Arhitektuuriajalugu kui totaalne visuaal
1980. aastate alguses alustas Eestis ilmumist ajakiri Ehituskunst, millest pidi saama kauaoodatud platvorm arhitektuuriteoreetilise mõtte edendamiseks vastukaaluna ehitustööstuse suunas kaldu ja arhitektides tärganud filosofeerimistungi mitte rahuldanud ajakirjale Ehitus ja Arhitektuur. Esimese, 1981. aastaga dateeritud numbri, mis küll trükist ilmus alles 1983, põhiartikleid oli Leonhard Lapini „Arengujooni Eesti seitsmekümnendate aastate arhitektuuris“.[1]…
Ühe suve akvarellid
Virve Aruoja „Ühe suve akvarellid“ (1966) ei ole just eesti filmiklassika tuntuim teos. Kinematograafilises mõttes pole tegu kuigi avangardse filmiga, aga ajaloolises perspektiivis mõjub see värskelt, isegi intrigeerivalt. Loos põkkuvad kaks maailma: rannakülla suvepraktikale saabunud kunstitudengi Luigi Toomapoja kaasaegsed tõekspidamised ja teda uhkes kaptenivillas majutava eaka eraku Matilde kodanlikust ajast…
Avameelselt ja avalikult
Kogemuste ja teadmiste kaudu saab ümbritsev meile „nähtavaks“ ja nende põhjalt me anname sündmustele ja asjadele tähendusi. Sotsiaalses vastassuhtluses saadud kogemuslike teadmiste kõrval sünnib suur osa teadmistest vahendatult, kellegi või millegi muu kaudu. See „muu“ sai endale teatavasti möödunud sajandi keskpaiku antiigist laenatud nime – „meedium/meedia“. Olles esialgu areneva massikultuuri…
Lunastav samovar
Religiooni eri tahke 20. sajandi Eesti kunstiajaloos ei ole just palju vaadeldud – kuigi põhjust oleks rohkesti. Religioossetest sümbolitest, jutustustest ning moraliteest läbi põimunud 19. sajandi kunstile järgnenud modernismilt võinuks ju oodata otsustavat lahtimurdmist sellest kaanonist, ning teatud voolusängist end välja ka tõsteti. Kitsalt kristliku maailmapildi märgid taandusid kunsti tsentrumist…
Andreas
Sadas laia lund ning üldiselt olnuks ilus, kui poleks olnud neid mõtteid – ja neid vastasmaja trepikojas kogu aeg, nii päeval kui öösel ärevalt vilkuvaid tulesid. See oli Lasnamäel, ma üürisin seal korterit, sest oli odav, mul kipub raha käest kaduma, sulama, sagedasti üldse mitte asja pärast (näiteks miskipärast oli…
Esimesed päevad
Isa läks nende juurest ära nii ammu, et ta tegelikult ei mäletanud teda. Ainult piltide järgi. Need olid mustvalged fotod, terve sahtlitäis, servad kõik isemoodi pitsiliste sakkidega, ja nende sakkide teravust tunneb ta oma sõrmedes siiamaani. Nende peal oli öine kaarsild tuledes ja kuuvalgel jõevees peegelduvad puud, kuutriibu taustal seismas…
Sõjad paberil ja eneses
Eesti novell 2024. Koost. Mart Velsker, Maria Esko, Margit Lõhmus, Joosep Vesselov. Tallinn: Eesti Jutt, 2024. 304 lk. 23.50 €.
Üks kriitik ja 16 kirjaniku tekstid – päris hirmuäratav, mõtlen. Ja vaatan oma raamatu leheservadele veetud ääremärkusi ja vaimusilma ette kerkinud säbrulist niidistikku võimalikest ühisjoontest ja ideedest. Kuskil kuklas kumab küll…
Üks kriitik ja 16 kirjaniku tekstid – päris hirmuäratav, mõtlen. Ja vaatan oma raamatu leheservadele veetud ääremärkusi ja vaimusilma ette kerkinud säbrulist niidistikku võimalikest ühisjoontest ja ideedest. Kuskil kuklas kumab küll…
Elo Viidingu kange kraam
Elo Viiding. Ellujäämisrežiim. Tallinn: EKSA, 2024. 72 lk. 14.50 €; Elo Viiding. Suurte hingede kannul. Pühendused. Tallinn: EKSA, 2024. 136 lk. 21.99 €.
Öeldakse, et kui soovid kedagi tundma õppida, mine temaga reisile. Raamatutega on samamoodi. Olen nüüd sõidutanud Elo Viidingu uusi raamatuid arvukate rongidega mööda Eestit ja ka laevaga, kui…
Öeldakse, et kui soovid kedagi tundma õppida, mine temaga reisile. Raamatutega on samamoodi. Olen nüüd sõidutanud Elo Viidingu uusi raamatuid arvukate rongidega mööda Eestit ja ka laevaga, kui…
Hüütakse pardale: romaan kui tajumisümfoonia
Kairi Look. Tantsi tolm põrandast. Tallinn: Kultuurileht, 2025. (Loomingu Raamatukogu; 2025/1–3). 164 lk. 12.00 €.
Lõviosa ilukirjanduslikke tekste leiavad aset alguse ja lõpu vahel. Selle kõrval on aga tekste, mille kohta võiks provokatsiooni mõttes öelda, et nad toimuvad lõpu ja alguse vahel. Selline oli näiteks Anti Saare „Kosmoseodüsseia“.[1] Selline on ka…
Lõviosa ilukirjanduslikke tekste leiavad aset alguse ja lõpu vahel. Selle kõrval on aga tekste, mille kohta võiks provokatsiooni mõttes öelda, et nad toimuvad lõpu ja alguse vahel. Selline oli näiteks Anti Saare „Kosmoseodüsseia“.[1] Selline on ka…
Kadumise kunst
Katrin Ruus. Prügimaja Dionysos. Tallinn: Puänt, 2024. 216 lk. 18.00 €.
See on ehk täitsa nõme, et ma alustan arvustust enda tsiteerimisega, no ikka tõesti on, aga ma siiski teen seda. Arvustasin siinsamas Vikerkaares (2021, nr 9) samuti kirjastuse Puänt poolt välja antud novellikogumikku „Armastus pärast ja teisi lugusid“ ja seal…
See on ehk täitsa nõme, et ma alustan arvustust enda tsiteerimisega, no ikka tõesti on, aga ma siiski teen seda. Arvustasin siinsamas Vikerkaares (2021, nr 9) samuti kirjastuse Puänt poolt välja antud novellikogumikku „Armastus pärast ja teisi lugusid“ ja seal…
Gori groteskne humanism
Temast jäi maha ligi 40 000 karikatuuri, ta teenis ajalehes Vaba Maa töötades „ministripalka“ ja tema populaarsus sõdadevahelises Eesti Vabariigis oli sedavõrd suur, et vahel võidi mistahes naljapilte gorikatuurideks, lühemalt gorideks kutsuda. Need on kolm kõige paremini teada ja sagedamini korratud fakti karikaturist Gori kohta. Ehkki kahtlemata uudishimu äratavad, on…
Taskuvikerkaar 45: Krista Kodres kunstiajaloolistest telesaadetest
Taskuvikerkaarel oli külas Krista Kodres, kellega räägime nõukogudeaegsetest kunstisaadetest televisioonis ja sellest, millist pedagoogilist sõnumit nad massidele edastasid.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
Suhkrujalake
Mu pea on nii must, et varsti hakkavad seal ussid kasvama.
Pesta või mitte, pesta või mitte, pesta või. . . . Iseenesest on meil positiivne esmamulje juba paigas, kivisse raiutud, seda enam ei hävita, pealegi läheme matkama, mitte kuhugi, kus saaks ninasid üksteise juustesse suruda, diivanile nussutama, voodisse. Teen hobusesaba, tõmban pärast nokatsiaugust…
Pesta või mitte, pesta või mitte, pesta või. . . . Iseenesest on meil positiivne esmamulje juba paigas, kivisse raiutud, seda enam ei hävita, pealegi läheme matkama, mitte kuhugi, kus saaks ninasid üksteise juustesse suruda, diivanile nussutama, voodisse. Teen hobusesaba, tõmban pärast nokatsiaugust…
Paremäärmuse välispoliitika MAGA 2.0 ajastul
Aro Velmet: Ühes oma New York Review of Booksi loos (15.02.2025) väidad sa, et Ameerika Ühendriikide praegune sõgedus ja pealtnäha pööraselt vasturääkiv sisepoliitika tuleb „kolme poliitilise lõime kokkusaamisest, mis pole veel kunagi olnud üheaegselt võimule nii ligidal. Need projektid pärinevad erinevaist, kuid omavahel seotud kohtadest, nimelt Wall Streeti ja Silicon…
Taskuvikerkaar 44: Quinn Slobodian MAGA välispoliitikast
Erandlikult on Taskuvikerkaar seekord inglise keeles. Vabandame keeleinspektsiooni ees. Külaline Quinn Slobodian aitab mõista Trumpi ajastu välispoliitikat: mis diili tehakse Ukrainaga, mis eesmärk on tariifidel ja mille nimel lammutatakse 80 aasta vanune rahvusvaheliste suhete süsteem.
